Konspekt (4)

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus . Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim . Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded . Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike). Vegetatsiooniperioodil saavad 10º kaldega lõunanõlvad 106,9 MJ/m2 kiirgust enam ja põhjanõlvad 191,5 MJ/m2 kiirgust vähem kui tasandikud. 5º kaldenurgaga lõunanõlvade Liikudes mägedes üles iga 100 m tõusu vähendab aastast temperatuuri 0,6ºC. enamsaadav kiirgus kõigub 75,4 kuni 92,2 MJ/m2, põhjanõlvadel on kiirguse vähenemine 150,8­176,0 MJ/m2. Eesti kliima Öökülmaohtlikkus Öökülm ­ nähtus mil positiivsete ööpäevaste õhutemperatuuride juures langeb temp. öösel Süstemaatilise ilmavaatlusega alustati meil ja lähematel naabermaadel alles 18. saj. alla 0º. Paljuaastaste keskmiste tulemusel lõpevad öökülmad 2 m kõrgusel maapinnast mais teisel poolel. ja algavad taas septembris. Taimede kasvukõrgusel (u. 50 cm maapinnast) saabuvad Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii kestnud usaldusväärsed ilmavaatlused pärinevad Tallinna Toomkooli professorilt C. L. tekivad lohkudesse külma õhu järved. Carpovilt 1785 ­1800. 19. saj. I poolel olid nii termomeeter kui baromeeter levinud Kõige pikem on öökülmadeta periood mererannal , sisemaa poole liikudes see võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi . Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul ­ tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel. Künklikus maastikus tuule kiirus kasvab küngaste lagedel kuni 1,3­ Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,2­1,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,7­0,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 3­5 m/s). Euraasia manner . Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all. liigniiskete mineraalmuldade ning soomuldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis ümber keskme vastupäeva ja antitsüklonis 1600ºC. Mõõdukalt soojade ja sageli mitteküllaldase niiskusega õhukese ja keskmise päripäeva. Maapinna lähedal võib tuule suund muutuda 45º võrra võrreldes vabas sügavusega liivsavi- ja erodeeritud muldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni 1900­ atmosfääris toimuva tsirkulatsiooniga. Tsüklonite ja antitsüklonite läbimõõt on tuhandest 2000ºC. Soojade ja enamasti parasniiskete saviliiv- ja liivmuldade piirkonnas on mullatemp. mitmetuhande km.ni. summa kuni 2100­2300ºC. Põhilised kliima erinevused on tingitud päikesekiirguse juurdevoolust. Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest km-st maksimaalselt mõnesaja km-ni. Lumi Kohapealsetest protsessidest mõjutab Eesti kliimat kõige rohkem Läänemeri, mille Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest (lumekristallidest) või tulemusena on meil juuni keskmine õhutemperatuur 12,0...15,0 ja detsembri keskmine nende kogumeist. Lumi tekib puilvedes, mis koosnevad kuni -40ºC-ni allajahtunud õhutemp. 0,0...-5,0ºC. udupiiskade ja jääkristallide (jäänõelte segust . Sellised pilved tekivad hõlpsasti sooja ja Paljude oluliste kliimakarakteristikute samajooned järgivad rannajoont . Sademete külma õhumassi kokkupuutealal, kus külm kuiv õhk suudab maha jahutada sooja niiske õhu keskmine aastasumma (mm) perioodil 1966­1985 oli 600­700 mm. nii, et lumi teel pilvedest maapinnani ei jõua ära sulada. Suvel seda ei juhtu ja sademed Merega sarnaselt mõjutab oma ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti jõuavad maapinnale vihmana. järved mõjutavad vähem. Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed ­ 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu. Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on