John Maynard Keynes
John
Maynard Keynes sündis 5.juunili 1883 Cambridges, Inglismaal,
keskklassi perekonda. Tema isa, John Neville Keynes, oli majandusteadlane ning filosoofia õppejõud Cambridge 'i Ülikoolis ja
tema ema Florence Brown oli esimene naine, kes töötas Cambridge
meerina.
John
Maynard Keynese akadeemiline haridustee vastas tolleaegse keskklassi
tipule: Eton-i poistekool ja King ´s kolledž, Cambridge. Ülikooli
ajal kuulus ta Apostlite ühingusse ning Bloombury gruppi, mis
paljuski mõjutasid Keynse maailmavaadet.
Pärast matemaatika lõpetamist ülikoolis alustas Keynes tööd India
Office-is.
Samal ajal kirjutas ta ka esseesid Inda rahasüsteemi kohta, millest
1913.aastal ka raamatu välja anti „ Indian currency and finance ”.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariiiKK
Õppematerjali autor
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906
Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan- dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. 3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is (tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk- pangas ja pere elas suhteliselt tagasihoidlikes mugavustes. Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu pooldaja. Viktoriaanliku kombe kohaselt kavandas ta oma poja arengut ja soovis seda hoolikalt jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais-
Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetamine teatud alal), on investeeringud pigem head ning tasuvad. Samas selline äraarvamine ja eeldamine võivad viia ulatuslike hindade ja turuväärtuste kõikumiseni. Kõik sõltub info kvaliteedist. John Maynard Keynesi järgi „ ...ei ole peamine majanduskriiside põhjus mitte finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi hilisemas staadiumis, tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad kulusid. See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et 3 investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele
Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M. Keynesi väitel ei suuda majandus end ise reguleerida, et vältida kriise (varasem majandusteooria uskus turu ise- regulatsiooni võimesse). · Järelikult peab riik teatud määral majandusse sekkuma. · Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus
[[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Marshall oli esimene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus eelduse, mis hõlbustas kontsentreeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste. John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Kaks põhilist arusaama: Turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni; Valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada. Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest.
Majandusteadus kuulub sotsiaalteaduste hulka, sest hõlmab inimkäitumise uurimist. Teaduseks saab seda lugeda seepärast, et majanduse toimimise selgitamiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Elu pidev nappus keskkonnas sunnib inimesi ja inimrühmi otsustama, kukdas ressursse kasutada ja alternatiivide vahel valida. Majanduse uurimisobjekt ongi see, kuidas inimesed otsustavad oma vajadusi rahuldada ja miks teevad nad just selliseid otsuseid. (Pihlak jt, 2011: 9-10) 3. JOHN MAYNARD KEYNES 3.1 Elulugu John Maynard Keynes (05.05.1883 - 21.04.1946) sündis 1883. aastal puritaanlikus kodus Inglismaal. Ta polnud üksnes üheksateistkümnenda sajandi lõpu ja kahekümnenda sajandi alguse teoreetik, vaid ta võttis agaralt osa ka riigi poliitilisest ja majanduselust ning teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Ta oli korduvalt Inglismaa esindaja rahvusvahelistel konverentsidel, töötas Inglise Panga direktorina, oli riigi maksunõunik.
Monetarism on majandusteooria ja -poliitikasuund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetarismi saab jagada nelja faasi: esmane monetarism, Chicago vana monetarism, klassikaline monetarism ehk monetarismi kõrgaeg ja poliitiline monetarism. (Monetarism, 2018) Klassikaline monetarism tekkis 1950.–1960. aastatel USA-s, kui USA majandusteadlane Milton Friedman töötas koos oma Chicago kolleegidega välja monetarismi majandusteooria, kritiseerides John Maynard Keynesi rahaturgude reguleerimist ja valitsuse sekkumist toetavaid majandusvaateid (Raig, 2010). Friedman on tuntud vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerijana, ta pooldab valitsuse vähest sekkumist majandusse. Friedman väitis, et majandus on stabiilsem, kui seda oletasid varajased keinslased. Kui Friedmani vaated laienesid ja need sünteesiti mõttekoolkonnaks, kujunes välja ka koolkonna nimetus – monetarism. (Monetarism, 2018) Monetarismil on kolm peamist aspekti:
D IT Kolledz Ken Olson, Digital Equipment Corporationi asutaja, 1977.a.: "Pole vähimatki p põhjust, j , miks keegi g peaks endale koju arvutit tahtma". 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mi määrab Mis ää b inimeste i i t sissetulekud? i t l k d? M Friedman M. F i d versus J. J M. M Keynes K Miks makstakse maailmas sama töö eest naistele vähem kui meestele? Miks on vähemused alatasustatud võrreldes teiste sama tööd tegijatega? 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Milline on valitsusele kõige efektiivsem roll majanduslikus elus? Kas valitsus peab aitama kaitsta looduskeskkonda ja kas ta peab olema sama hea omanik kui seda on eraettevõtja? 12 Lembit Viilup Ph
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid