1.
Mõisted : (TV lk 18)
*Demokraatia
- Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või
valitud hindajate kaudu.
*Otsene
demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
* Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate
kaudu.
* Monarhia - Valitsemisvorm , mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk
üksikisikule.
*Siirderiik
- Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule
valitsemisviisile.
*Absoluutne
monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu
võim.
* Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse
ja teiste seadustega.
*Parlamentaarne
vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim
parlamendil.
*Presidentaarne
vabariik - Valitsusvorm , milles president on korraga riigipea ja
valitsusjuht.
*Vabariik
- on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt
toimuvatel valimistel.
*Diktatuur
- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on
piiramatu võim otsuste tegemisel.
*Demonseerima
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
FKF
Õppematerjali autor
Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem
Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees.
ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate
jätkub vaid hädavajalikuks. Suhteline vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna tunnetatavat keskmist. Nüüdisühiskond: Infoühiskond - ID-kaardi olemasolu (võimalik siseneda internetipanka), e-valimine, e- retseptid (haigekassa süsteem), Siirdeühiskond - riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale (nt Eesti Vabariigi algusaastatel). Teadmusühiskond - ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi st teadlaste abi. Demograafiline jätkusuutlikkus - ehk rahvastikutaaste probleemid, iseloomustab rahvastiku kogust (kui suur on iive, väljaränne jne). Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus) Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid
kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast. Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine . Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol, relvamonopol, käsumajandus. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid