Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda ( Fjodorov lk 48-50, 110-115, 140-145; Adamson lk 120-121, 128-133, 168-172, 191-194)
  • Hilisstalinism 1945-1953
    Võimsus ja jõuetus
    • Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud
    • Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos
    • NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias
    • 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest – sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku
    • peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt

    Sisepoliitika
    • Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid.
    • Sõja lõpul said hoo sisse massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid, jätkusid küüditamised
    • Repressioonid suunati eeskätt intelligentsi ja kultuuriringkondade vastu- just nende poolt kardeti tärkavat süsteemi kriitikat
    • Repressioonid tabasid ka komparteid, kust kardeti tõusmas tõenäolist või tegelikku opositsiooni kõrgemale juhtkonnale (nn Leningradi süüasi, EKP KK VIII pleenum jne)
    • Sõjajärgsetel aegadel pidas Nõukogude Liit sõda omaenda rahva vastu – metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas

    • kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning võimetus leida rahuaja elukorralduse sõlmpunkte või eristada olulist ebaolulisest
    • ametlikel andmetel kandis NSV liidus 1950.aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest
    • vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG -i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks
    • kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring
    • isikukultus omandas seninägematu ulatuse
    • hakati võitlema „läänestumise”, st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika
    • võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus
    • Rahvakomissaride Nõukogu nimetati ümber Ministrite Nõukoguks
    • Kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis Stalin teha partei juhtimises selliseid muudatusi, et tema lahkumise järel poleks kellelgi kohe võimalik omandada tema positsiooni ja aupaistet. Partei nimetuseks sai nüüd Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
    • Kõige tähtsamaid asju otsustas viisik: Stalin, Malenkov, Beria, Hruštšov, Bulganin

    Majandus
    • 1945.a. moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 69 % sõjaeelsest
    • Sellelele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse
    • Sõjatööstuse rekonversioon (sõjatööstuse üleviimine tsiviiltootmisele) tõi kaasa järsu tagasilöögi. 1940-ndate aasate lõpuks siiski taastati sõjaeelne kogutoodangu maht
    • 1946-1947 tabas suuri alasid nälg (ebasoodne ilmastik, kolhooside majanduslik jõuetus, käsumajandus, agrotehnika ja tööjõu vaegus ) – kaasnesid ulatuslikud stiihilised rahvaränded ja järsk kuritegevuse kasv, Moldaavias ja Lõuna-Ukrainas suri hulgaliselt inimesi nälga
    • Samal ajal eksportis Nõukogude Liit vilja ja osutas eeskätt poliitilistel kaalutlustel abi Rumeeniale, Bulgaariale, Poolale, Tšehhoslovakkiale ja isegi Prantsusmaale
    • Raske nälg ei muutnud Nõukogude põllumajanduspoliitikat. Vastupidi sundkoormised ja maksud tõusid pidevalt, nende täitmata jätmist karistati karmilt
    • Olukorda põllumajanduses raskendas veelgi Baltimaades teostatud totaalne sundkollektiviseerimine koos sellega kaasnenud repressioonidega.
    • Teatav murrang põllumajanduspoliitikas toimus alles 1953. aastal, pärast Stalini surma

    Välispoliitika
    • Paar kuud pärast sõja lõppu hakkas Nõukogude Liit ette valmistama uut sõda, seekord ideoloogilist.
    • Peavaenlasteks said äsjased liitlased – Inglismaa ja USA
    • Nõukogude Liit seisis valiku ees: kas suunata kõik jõupingutused oma kodanike elu parandamisele või üritada allutada oma mõjule uusi riike ja rahvaid. Esimene oli võimalik vaid juhul kui säilitatakse head suhted II maailmasõja aegsete liitlastega. Teine põhjustaks paratamatult vastasseisu .
    • 1945 esitas Nõukogude Liit Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL välja viimast vägesid Iraanist, kus nad viibisid alates 1941. aastast Inglismaaga sõlmitud lepingu alusel. Järgmiseks nõudis Moskva , et talle antakse hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli (Liibüa) üle, et luua seal tugipunkt Vahemerel. Nõukogude valitsus toetas aktiivselt Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu

  • Sula“ Kirjanik Ilja Ehrenburgi antud nimetus aastatele 1953-1964
    Stalini surm
    • Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Stalin plaanis vabaneda Beriast ning valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist. Ettekäände pidi andma „arstide süüasi”, milles jjudi soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises. Võimalik, et juutide represseerimine pidi aitama provotseerida kolmanda maailmasõja puhkemist
    • Sedalaadi plaanid tekitasid hirmu ka Stalini lähimates kaasvõitlejates
  • Nõukogude Liit pärast II maailmasõda #1 Nõukogude Liit pärast II maailmasõda #2 Nõukogude Liit pärast II maailmasõda #3 Nõukogude Liit pärast II maailmasõda #4 Nõukogude Liit pärast II maailmasõda #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiti999 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Venemaa 1953-2009

    kongressil pidas Hrustsov kõne, kus kritiseeris Stalini isikukultust ja vägivallapoliitikat. Hrustsov samal ajal kaitses kommunismiideed ja Leninit, süüdi kogu vägivallas ja õigelt teelt kõrvaleminemises oli Stalin. Olgugi ametlikult salajane, sai see kõne kiiresti tuntuks nii lääneriikides kui ka sotsialismileeris. Sügisel 1956 viis liberaliseerumine Ungaris ülestõusuni. Gruusia kui Stalini sünnimaa oli rahulolematu oma ,,suure poja" kritisserimise pärast. Samuti häiris Hrustsovi uus poliitika vanu Stalini poolehoidjaid, kes nägid selles ohtu oma positsioonidele. Juunis 1956 asendati Molotov välisministri kohal Dmitri Sepiloviga (1905-1995), kes järgmise aasta veebruaris nimetati KK sekretäriks. Kujunenud olukorra tõttu otsustasid nüüd Molotov, Kaganovits ja Malenkov Hrustsovi poliit-büroo istungil ametist vabastada, ent Hrustsov nõudis keskkomitee kokkukutsumist. Hrustsovi vastastega liitus ka Sepilov

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Nõukogude Liit 1945-1991

    NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel

    Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    rtf

    Ajalugu 12. klass

    3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias, kommunistliku partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale tema ei oleks kellelgil võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. uus nimetus Nõukogude Liidu Kommnunistlik Partei. Kõige tähtsamaid asju otsustasid stalin, hrutsov, malenkov, beria, bulganin 8.SULAAEG-stalin arvatavasti tapeti, miljonid nutsid, miljonid rõõmustasid. tema surmale järgnes aastaid kestev võimuvõitlus, Võitlesid Hrustsov, beria, Malenkov, Bulganin. Hrustsov jäi sõelale. H pidas 1956.a XX kongressi kinnisel istungil kõne mis paljastas Stalini tegevused. See tekitas kogu maailmas palju küsimusi. nõukogude inimesed kuulsid sellest alles 33 aastat hiljem. 9

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Hruštšovi aeg

    parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    ppt

    Nõukogude Liit

    rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969 · Nõukogude kosmonautika kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 ­ Juri Gagarini kosmoselend 1959 USA visiit improvisaator · ta tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis tema ameti üle · VI viisaatak katkestati ja selle asemel kuulutati välja seitseaastak 1959-1965 · 1961 NLKP XXII kongressil võttis partei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980. a. Leonid Breznev 1964-1982 · mõõdukas neostalinist

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    doc

    12. klassi ajaloo konspekt

    · osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 ­ 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Põhjalik konspekt külma sõja kohta

    Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks

    Ajalugu




    Kommentaarid (4)

    TheJannu profiilipilt
    TheJannu: Väga hea materjal !
    22:46 01-04-2013
    kadrilajal profiilipilt
    kadrilajal: mulle väga sobis
    17:38 26-03-2011
    liisu1322 profiilipilt
    liisu1322: Põhjalik :)
    20:02 03-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun