50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liane Tsimmer
Õppematerjali autor
eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel: · loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev · valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad
Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse koosseis: Andrus Ansip (R) Peaminister Helir-Valdor Seeder (IRL) Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (R)
seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;5 1) esindab Vabariigi ametnike arendamist; 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib esindamiseks kohtus;52) juhib Eesti seisukohtade kujundamist riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa peaminister oma korraldusega. Riigisekretäriks võib olla üksnes Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil juriidilist kõrgharidust omav isik. Ta võtab sõnaõigusega osa kokkutulevas nõukogus
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva
12+ liiget on õigus 2le aseesimehele. 12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega
Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast
8.Kavandatava 2016 a reformi ja 2007 a reformi sarnasused ja erinevused...................................................................9 aKOV demokraatia.......................................................................................................................................................9 e)KOV-i enesekorraldus ja arendamine.......................................................................................................................9 f)Piirkondliku koostöö ja Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamise problemaatika..................................................9 g)KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine.............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid