Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aastal aga kaotati põhiseadusega ära maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel 1938-1939 viidi Eestis läbi ulatuslik haldusterritoriaalne reform, mille tulemusel vähenes valdade arv 398-lt 281-le. 1. Ülevaade 1917. aastal 30.märtsil võeti vastu otsus Venemaa Ajutise Valitsuse poolt ,,Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", mille kohaselt liideti Eesti
Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 2. Mida tähendab, et Eestis on ühetasandiline omavalitsus? Eestis on 1993. aastast vaid ühetasandiline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. 3. Mis on valla- või linnavolikogu, kes sinna võivad kandideerida ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest.Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning
täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud." Kujunduse kinnitas peatselt Tartu maakonnanõukogu, juulis 1930 Tartu maavolikogu ja oktoobris 1930 ka Vabariigi valitsus. Tartumaa vapi tänapäevane kujundus pärineb arvatavalt Günther Reindorffilt ning kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 maakonnavappide ühtlustamise käigus. Tartu maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest
Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise. Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi. 2. Rootis peamised majandusnäitajad Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest
läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. 1.4. Rahvas Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 22
Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused
omavalitsusliitudele; 2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde riiklikke ülesandeid, antakse omavalitsuslikud ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo
Jõukamad võivad üleval pidada muuseume või isegi ülikoole. Omavalitsused võivad olla ühe- või kahetasan- dilised (mõnikord isegi enamatasandilised). Kahetasandilise omavalitsuse puhul jagu- neb suurema omavalitsuse maa-ala väiksemateks osadeks, millel on omakorda valitav esinduskogu. Näiteks Rootsi omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb kommuunideks. Kõige levinum on kahetasandiline omavalitsus. Eestis on 1993. aastast vaid ühetasan- diline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. ÜHISKONNA MAJANDAMINE. Ühiskonna majandusressursid. Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste
P.5. STRUKTUUR - lisa: Struktuuri osas tuleb teha vahet omavalitsusliku halduse struktuuri ning omavalitsusüksuse organisatsiooni struktuuri vahel. Kahetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem toimis omavalitsusliku halduse struktuuri osas ka Eestis iseseisvuse taastamise perioodil 1989.a. detsembrist kuni 1993.a. oktoobrini. Maakonnas valiti samuti otseselt volikogu, kuid maavanem oli samas ka riigi esindaja maakonnas, ehkki kandidatuuri esitas maavolikogu. Enne II Maailmasõda toimis Eestis nö. segasüsteem, sest maakogu valiti valdade ja linnade esindajate poolt, mitte otsestel valimistel. Sarnane süsteem on praegu Hispaanias ja Islandil. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt ei loeta tasandit omavalitsuslikuks, kui esinduskogu ei valita üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel ning kui ta ei moodusta ise vabalt täitevorganit
Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: pädevusse kuulus
annaabi.ee 
