maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude endi otsustada jäi, mis keeles käib asjaajamine, kuid tingimuseks oli see, et asju pidi saama ajada ka vene keeles. Kuna inimestel puudus valimiskogemus, pidas tähtsaks kumbermangukomissaar J. Poska, et inimesed saaksid hakata valima ning kuuleksid sellest rohkem, et see kajastuks rohkem läbi meedia ja ajalehtede, st vastutas tehnilise poole eest. Maakonnanõukogud valiti nimekirjade alusel. Võrreldes hilisemate aegadega, oli maakonnanõukogu tegevus algusaastail tunduvalt aktiivsem. Nõukogude koosolekud kestsid päris pikalt kuni 3 päeva, mis jäi ka pooleli tihti vaid seepärast, et kaugemalt tulevate saadikute sai toiduvarud said otsa. 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus säilitas ikka oma senise maaomavalitsuste süsteemi. Maakondade tasandil jäid teise astme omavalitsuslikeks institutsioonideks endiselt maakonnanõukogu ja -valitsus. Uus valimised võeti vastu Riigikogus
täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud." Kujunduse kinnitas peatselt Tartu maakonnanõukogu, juulis 1930 Tartu maavolikogu ja oktoobris 1930 ka Vabariigi valitsus. Tartumaa vapi tänapäevane kujundus pärineb arvatavalt Günther Reindorffilt ning kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 maakonnavappide ühtlustamise käigus. Tartu maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest
1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared (Vt. Lisa 7). 29. septembril 1917 algas sakslaste dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimetuseks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirizaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse poliitilise tegevuse 18 Mandri-Eesti okupeerimine, okupatsioon ja lahkumine Eestist 20. veebruaril 1918 maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud. 1918
annaabi.ee 
