arv 398-lt 281-le. 1. Ülevaade 1917. aastal 30.märtsil võeti vastu otsus Venemaa Ajutise Valitsuse poolt ,,Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", mille kohaselt liideti Eesti kubermangud senise Liivimaa kubermangude eestikeelsete aladega nagu Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Kubermangu seaduslikuks organiks sai maanõukogu, maakondades maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude endi otsustada jäi, mis keeles käib asjaajamine, kuid tingimuseks oli see, et asju pidi saama ajada ka vene keeles. Kuna inimestel puudus valimiskogemus, pidas tähtsaks kumbermangukomissaar J. Poska, et inimesed saaksid hakata valima ning kuuleksid sellest rohkem, et see kajastuks rohkem läbi meedia ja ajalehtede, st vastutas tehnilise poole eest. Maakonnanõukogud valiti nimekirjade alusel. Võrreldes hilisemate aegadega,
Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel: · loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev · valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus.
20. Maakohtades oli vaikne. Rahvas tervikuna teadvustas rev toimumist alles 10.03, kui oli rev ja selle ohvrite mälestamise päev. Kubermagu komissariks sai Tlnas Tlna linnapea Jaan Poska, Liivimaa kubermangus jurist Andres Krastkalns. Poska nimetati ametisse 5.03. tema reformid seisnesid võimu eestistamises. Tema esimesed sammud maakonnavanemad tagandati ja asemele määrati eestlastest maakondade komissarid. Ametisse said ka maakondade miilitsate ülemad. Lõuna-Eestisse moodustati maakonnanõukogud, mis valisid maakonnakomissari ja maakonna miilitsaülemad. Postidele said eestlased. Ametlikke linnavalimisi veel reeglina ei korraldatud, sinna astusid eestlaste esindajad. Igal poole asendati venelasi eestlaste vastu. Alustati ka ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele asjaajamisele ning eestikeelselt kooliharidusele. Selleni jõuti põhiliselt 1917. a sügiseks. Eesti rahvusväeosade loomine, mis sai alguse vahetult pärast rev-i. Märtsis 1917. tõstatud rahvusväosade
____________________________________________________________________________________________________ 1. Demokraatlikust kohalikust omavalitsusest Eesti omariikluse tekkeperioodil (1917.-1919. a) · 30.märts 1917: Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse ning 22. juunil s.a selle rakendamise määruse koos vastavate reeglitega. KOV korraldus nähti ette uutel alustel: - loodi maakonnanõukogud ja määratleti nende valimise kord [1. juuli 1917: demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev] - valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · 1917: loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. · 1917
annaabi.ee 
