Maakonna omavalitsuse juhina kuulus tema võimkonda maakonna omavalitsusametnike ametissenimetamine, maavolikogu koosolekute kokkukutsumine ja päevakorra koostamine ning valdade järelevalve. 1940 toimusid viimased maavolikogu valimised. Viimase maavolikogu ja - valitsuse volituste aeg lõppes samal aastal nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku riigipöördega, mille tulemusel muutusid maavalitsuste koosseisud ja nende töö sisu täielikult. Linna - ja maavolikogud saadeti laiali presidendi dekreediga. Nende kohustused anti üle vastavate omavalitsuste täitevorganitele. 1941. aasta jaanuaris kadus aastakümneteks käibelt ka maavalitsuse nimetus, mis nüüdsest asendati maakonna täitevkomiteega. 2 . Arutlus Kohalikus omavalitsuses on olnud üldiselt päris palju muutusi ajavahemikus 1918-1940. Võrreldes hilisaastatega, oli maakonnanõukogude tegevus algusaastatel palju aktiivsem . Kui algusaasatel olid
Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas, kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem
konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, 50 liikmeliseks ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Muudeti Riigikogu liikmete tasu saamise korda, saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki, sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise
· Rahvahääletuse ja asundustalu kultuurikontaktid, samas rahvaalgatuse õigus huvipuudus) Halduskorraldus: #Poolaga-soojad · 11 maakonda #Rootsi-ajalooline mälu · Maavanemad ja #soomega-salapiiritus, maavolikogud Skandinaava-suund. · Omavalitsusüksus-linn ja vald Asutav Kogu- Demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud kogu. Võttis vastu I PS. I PS-15.06.1920 Seaduste kogu Koalitsioonivalitsus-mitme erakonna valitsus Rahvasteliit 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Balti liit-1920-1930 aastatel kavandatud Soome-Eesti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit.
Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka täitevvõimu juht, kelle juures asus Vabariigi Valitsus, mille ta ametisse kutsus ja ametist 14 vabastas kas enda algatusel, peaministri esitusel või Riigikogu umbusalduse põhjal. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikul omavalitsusel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934.a Põhiseaduse järgi. Põhiseaudse muudatustega vähendati Riigikogu liikmete arvu 100-lt 50-ni ning kaotati ära maavolikogud. Isikuvalimiste asemel seati sisse proportsionaalsed valimised lahtiste nimekirjadega. Suurte volitustega, rahva poolt otsevalitav riigivanem sai õiguse määrata ennetähtaegsed Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused ning need pidid toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul. Riigivanem oli ka täitevvõimu juht. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis tema nimel välislepinguid, kuulutas välja kaitseseisukorra, esitas Riigikogule
annaabi.ee 
