4 Rooma riigi jagunemine. Bütsantsi teke. Aastal 395 jagunes Rooma riik pärast Theudosius I surma. Sellest aastast loetakse ka Bütsantsi keisririigi algust. Rooma riik pärast jaguemist. IdaRooma Tagasi ajajoonele 5 keisririik oligi Bütsants LääneRooma riigi lõpp Aastal 476 langes LääneRooma keisririik, kui selle viimase keisri Romulus Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532)
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2
Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast · Võimalus meresõjaks ja ülekaal merel · Ida püsis ühtlasena sel ajal, kui läänes valitses killustatus
Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest.
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395
Linnade tekkimine LääneRooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks
Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi
2. Formaalne põhjus ( nt koer haugub sest see on tema olemus, koer ei näugu) 3. Tegevuse põhjus ( inimene kissitab, sest päike paistab silma 4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430)
Tooge näiteid. Peamiseks kunstiliigiks oli arhitektuur. Nt. Peetri kirik Roomas, Kadrioru loss. 24. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Ta pani aluse Vivariumile munkade kopeerimistöökojale. 25. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Maalikunsti ja monumentaalskulptuuri tähtsus kadus, esile kerkisid mosaaigid ja reljeefskulptuurid. .Kasutati enam ka piibliteemasid. 26. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 27. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis? Odysseus ja Plyphemos ning Odysseus koos varieeruvate naisisikutega (Kalypso, Kirke, sireenid, Nausikaa) 3 28
nime all. Juba 2 , 3 saj ründasid nad rooma riiki ja asusid elama selle aladele. Tekkis rida riike, mis püsisid lühemalt või pikemat aega ja lagunesid tugevamate hõimude pealetungil. Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 sajandil ja ulatas pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Valitses Merovingide dünastia(481-751) 7 saj kaotas Franki riik sisetülide ja välisvaenlase pealetungi tõttu suure osa oma valdustest. Läänerooma riigi langusega hävis kõrgeltarenennud antiikkultuur. Kadus arusaaminine kunstit ja unustusse jäi kirjaoskus. Peaaegu täiesti ununesid kiviehituse traditsioonid, sest hõimud, kes polnud paikse eluviisiga ei vajanud kultuslhooneid ega kindlusid. Kõrgel järjel oli metalli tööötlemine- relvad, ehted, tarbenõud. Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga
suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad: Pax Romana Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 476 LääneRooma langus keisrivõimule pretendeeris IdaRooma/Bütsants 1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja "kolmanda Rooma" idee Peeter I imperaator, Vene keisririik Pärast Rooma hävingut paavstivõim ainus universaalne võim 8. saj Karl Suure impeerium Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Hispaania maailmaimpeerium Karl V valdused Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
iseloomulikud gymnasion'i ja palestra kui vastavate spordikoolide levik ning oliivõli kasutamine kehale määrimiseks. Keskseks ideeks kreeklastele oli see, et nad vaatlesid võitluskunste võistluslikust aspektist, mis on jäänud ka Euroopa moodsasse spordimõtlemisse. 2.5. Roomlased Aastaks 275.e.Kr. olid roomlased etruskide allutamisega terve Itaalia poolsaare enda valdusse saanud. Kreekast sai Rooma territoorium 146.e.Kr. Ent isegi õitsev Rooma jaotati 395. AD ida ja lääneosaks. LääneRooma impeerium kestis kuni aastani 476 ja IdaRooma riik (Bütsantsi impeerium) kuni aastani 1453. Roomlased võtsid üle vallutatute kultuure ja traditsioone. Isegi rooma võitluskunstides võib leida jälgi etruskide ja kreeklaste tavadest. Kreeklasi me juba vaatlesime, heidaks nüüd aga pilgu ka etruskidele. Etruskid Etruskid on jätnud jälgi võitluskunstide olemasolust nende traditsioonis. Omal ajal olid etruskid tugevalt mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad
Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati tihti vigasel. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka keele murrete segunemsel. 10. Mis on majusklid ja minusklid? Majusklid suurtähed, minusklid väiketähed. Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis
antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur. Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida ja LääneRooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. IdaRooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas.
Tehti sporti ja mängiti mänge, vastavalt näiteks üldisi võistlusalasid, mis tänapäeval oleksid võreldavad kergejõustikuga, ja mängiti näiteks täringumänge. Religioonist niipalju, et usuti oma pantheoni, mis oli sisuliselt sama mis kreekal, aga jumalate nimed olid muudetud (planeetide jm taevakehade järgi. Kusjuures tänapäevani on traditsioon kosmilistele kehadele panna mütoloogilisi nimesid). Rooma impeerium 27 ekr 476 pkr (läänerooma lõpp) / 1453 (idarooma lõpp) Pärast Augustust tuli veel keisreid, mõned ajalooliselt sümpaatsemad, teised antipaatsemad, mõned võimukamad, teised nõrgemad, mõned asjalikud, teised hedonistlikud. Ei hakka ükshaaval neid kirjeldama, soovitan ise uurida. Põhiline välispooliitika seisnes lihtsalt vallutustes ja maksude kehtestamises, provintside rajamises, kusjuures vallutatud maid ei rõhutud ülemäära, et vältida ülestõuse. See oli edukas poliitika, ja oma
,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj
zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud suure riigi tsentraliseeritud valitsemist ning kiiret ligipääsu impeeriumi mis tahes regioonile
zucchettot või õlest põimitud päikesekübrat petasost. Kuni12.sajandini polnud preestritel ja piiskoppidel peakatet ning nad viisid missad ja muudki tseremooniad läbi paljapäi. Õukondlaste rõivastuses mängis peakate, õigemini küll peaehe aga olulist osa, eriti kirikusse minnes. Parimad juveliirid mõtlesid õukondlaste jaoks välja üha uusi ja aina põnevamaid peaehteid. Keskaeg. LääneRooma riigile olid alates 4. sajandist osaks langenud omavahel vaenujalal olevate germaani hõimude läänegoodide, vandaalide, idagoodide, hunnide, anglite, anglosakside, jüütide ja frankide kallaletungid. Kõige muu hulgas hävitati ka korrapärane maanteede süsteem ning väljakujunenud mereteed, mis olid võimaldanud suure riigi tsentraliseeritud valitsemist ning kiiret ligipääsu impeeriumi mis tahes regioonile
annaabi.ee 
