käitlemist ja utiliseerimist, ei sisalda valgusdioodid elavhõbedat ja on keskkonna jaoks ohutud. 11 KOKKUVÕTE Kõigest ülaltoodust järeldub, et antud hetkel pole midagi paremat valgusdioodvalgustusest. Mis siis takistab selle laialdast levikut? Inimeste võrdlemisi madal teadlikkus selle tehnoloogia osas, samuti hind! Praegu on valgusdioodi väljastatava ühe luumeni hind kümme korda kõrgem kui halogeenlambil, kuid spetsialistid kinnitavad, et lähema 2-3 aasta jooksul see näitaja langeb. Tuleb ära märkida, et nii või teisiti liigutakse maailmas paljudes riikides hõõglampide tootmise ja müügi keelamise suunas, mis loob eeldused uute tehnoloogiate kasutamiseks sh valgusdioodvalgustuses. 12 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU ., . . . ,
6 H2O + 6 CO2 + nähtav valgus = C6H12O6 + 6 O2 Fotosünteesivad organismid: rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid, tsüanobakterid 3. Kloroplasti ehitus on kujutatud loeng 20 slaid 5. a) Fotosünteesi pigmendid asuvad membraanis; b) valgus reaktsioonid toimuvad graanitülakoidides (ATP taandamine ja NADHP produtseerimine); c) valgusest sõltumatud protsessid (Calvin-Bensoni tsükkel) toimub stroomas; d) vee oksüdatsioon toimub tülakoidides ehk luumeni siseosas. 4.Klorofülli molekuli ehitus kujutatud loeng 20 salid 11. Sarnane heemile, st *porfüriin, *tsentris Fe2+ asendatud Mg2+-ga, *mis kordinatiivselt seotud nelja N aatomiga, *II tsükli juures kas metüül või aldehüüdrühm, *V tsükkel on lisa tsükkel, *IV tsüklis o üks kaksikside taandatud ja juurde liitunud pikaahelaline fütüülrühm, *aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks, *tasapinnaline.
bioloogiline e- kandja NADPH. Fotosünteesi “pimereaktsioonides” NADPH ja ATP kasutatakse CO2 taandamiseks. Calvini tsükli vaheproduktid on fosfaadid. CO2 taandamiseks kasutatakse 4 elektroni energia, mis eralduvad veest ja mille abil kahe kaksiksidemega CO2 struktuur ümber kujundatakse nelja üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise reaktsioonid aga toimuvad tülakoidide vahel asuvas stroomas. Valgusreaktsioonideks nimetatakse valguse neeldumist ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone
21. Minimaalselt mitu kvanti on vaja (põhjendage) et fotosünteesi käigus veest eralduks üks hapniku molekul. Akumulaatorist kantakse 4 elektroni korraga kahele vee molekulile üle, nii et tekib hapniku molekul. Vee fotooksüdatsioonil kulub selleks 4 kvanti. 22. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub? 2H2O 4 elektroni +4H+O2 Toimub PS II vettlagundavas kompleksis (MSP) graani tülakoidide luumeni poolel. 23. Kirjeldage vee lagundamise kompleksi ehitust ja paiknemist kloroplastides. PS II graani tülakoidide luumenipoolsel küljel. MSP koosseisus on 4 Mn aatomit. Kui footon neeldub, võtab PS II elektrone Mn-ilt. Veefotooksüdatsioon toimub astmeliselt kompleks oksüdeerub. MSP on akumulaator. 24. Mitu kvanti on vajalik et veest hapniku molekuli eraldumisel vabanenud elektronid liiguksid NADP-le (põhjendage) 8 kvanti. Ühe elektroni eraldamiseks kulub üks kvant
paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi) väike tööpinge ja minimaalne soojenemine, suur põrutuskindlus. 13 Elektripirnide võrdlus Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga) Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja võimsuse suhe. Võimsus arvestatakse elektritarbe järgi ning
plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel. FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid kinoonid. Fotolüüsib vett, O2 eraldub. I fotosüsteem absorbeerib kiirgust max 700nm juures (klorofüll a ja lisapigmendid. P700). Terminaalsed elektronide aktseptorid ferredoksiinid. Toodab NADPH. Taimedes esineb kaht tüüpi fosforüleerimist:
- PSI'l doonoriks plastotsüaniin ja akseptoriks ferredoksiin; · PSI tsentri ergastamisel tekib väga tugev redutseerija; PSII tsentri ergastamisel tekib väga tugev oksüdeerija. PSI tegeleb NADPHga ,aga PSII vee oksüdatsiooniga, doonor H2O, aktseptroid kinoonid (kinoon on esimeseks e. aktseptoriks) 16. Loetlege tunnuseid mille poolest PS I ja PS II on sarnased mõlemas fotosüsteemis liigub elektron luumeni poolt strooma poole risti läbi membraani. Elektron eraldub nn tsentripigmendilt, mis PSIIs on P680 ja PSIs P700 (tähistatud vastavalt lainepikkusele). Huvitav, et teel risti läbimembraani 6 on elektronil valida kahe sarnase raja (haru) vahel nii PSIIs kui ka PSIs, kuid paistab, et seni teadmata põhjusel töötab
ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille
plahvatusohtlikke gaase ja aurusid? Integraalne valgustussüsteem - loomuliku valguse allikaid laes täiendatakse nende vahele paigutatud päevavalguslampidega. Kandela on inimsilma tundlikkuse järgi määratud valgustugevuse ühik, steradiaan aga ruuminurk Kombineeritud valgustus koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest Loomulik valgustus on tööruumide valgustamine päikesevalgusega. 1 luks (lx) on valgustustihedus, kui 1 m2 suurusele pinnale langeb 1 luumeni (lm) suurune valgusvoog Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale
Miks vee fotooksüdeerumisel vabaneb hapnik ainult iga neljanda valgusimpulsi järel? Vee fotooksüdatsioonikompleksi valkude küljes on 4 Mn aatomit, mis on vaja astmeliselt ära oksüdeerida. Ühe footoni energiaga oksüdeeritakse üks Mn Millise redokspotentsiaaliga ühend peab moodustuma, et toimuks elektronide liikumine vee molekulilt fotosüsteem II reaktsioonitsentrisse? Ühendil kõrgem redokspot kui PSII Nimetage mõni fakt mis näitab, et pH erinevus kloroplasti luumeni ja strooma vahel on vajalik ATP sünteesiks. Prootonite kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani. Kirjutage Calvini tükli esimese reaktsiooni (karboksüülumine) võrrand 3 R-1,5-BP + 3 CO2 6 3-PGA Kirjutage Calvini tsükli redutseerumisfaasi reaktsioonid 3fosfoglütseraat + ATP 1,3bisfosfoglütseraat + ADP 1,3bisfosfoglütseraat + NADPH glütseeraldehüüd3-fosfaat + NADP+ + Pi Kirjutage Calvini tsükli üldvõrrand (tsüklisse sisenevad ja tsüklist väljuvad ühendid)
teisele, kuni jõuab reaktsioonitsentrisse. 4. Kõik klorofülli molekulid kuuluvad ühte kahest fotosüsteemi. Fotosüsteem I (FSI (P700)) absorbeerib kiirgust 700 nm juures (klrfl a ja lisapigmendid) Fotosüsteem II (FSI (P680)) absorbeerib kiirgust 680 nm juures (klrfld a ja b ning lisapigmendid). Koosneb enam kui 20 subühikust. Tuuma moodustavad polüpeptiidid D1 ja D2, mis seovad P680, feofütiine ja kinoone QA ja QB. P700 paikneb luumeni poolel. Esineb 2 fotofosforüleerimise tüüpi: (1) atsükliline- osalevad FSII ja FSI, sünteesitakse ATP ja NADPH ning eraldub O2. Iseloomulik Z-skee. (2) tsükliline osaleb ainult FSI, ATP on ainus produkt, O2 ei genereerita ja NADPH ei sünteesita. 5. Süsivesikute süntees Calvini tsüklis pimereaktsioonid. Eristatakse nelja etappi: I etapp: CO2 sidumine pentoossuhkrust aktseptorile (ribuloos-1,5-difosfaat) ning trioossuhkru (3-fosfoglütseraat) teke. CO2
Ilmselt on see oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Seda võib käsitleda kui julgestussüsteemi, sest ER-i valendikku sattuvatest valkudest paljud on hüdrolüütilised ensüümid, mis on määratud töötama lüsosoomides. 3.)Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? ER-i membraan on barjääriks luumeni ja tsütosooli vahel, ta vahendab teatud kindlate molekulide liikumist ühest kompartmendist teise. Vesiikulid moodustuvad tsütosooli poolt teatud valkudega kaetud endomembraanide piirkondadelt. Selliste kesta valkude funktsioonid on: 1) kindlatüübiliste membraanis esinevate (ja ka lahustuvate) valkude kontsentreerimine membraani kindlasse piirkonda 2) punguva vesiikuli pinna deformeerimine kattevalkudest võrgustiku vahendusel mis võimaldab vesiikuli moodustumist
.. 106 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks. Ultraviolettkiirgus on väga tugeva materjale kahjustava toimega. Mõõtühik mikrovatti luumeni kohta (w/l). Kehade pinnale langeva valguse mõju iseloomustab valgustatus (valgustustihedus). Valgustatuseks nimetatakse pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Valgustatuse mõõtühikuks on luks (lx). Valgustatus on 1 luks kui 1m 2 suurusele pinnale langeb valgusvoog 1 luumen. Igasugune valguskiirgus kahjustab praktiliselt kõiki arhivaalide valmistamiseks kasutatavaid materjale - paberit, nahka, tinte, fotoemulsiooni, liime, tekstiile jne
See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc 3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on ‘valmis’. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi.
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas
See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi abil saab antikeha märkida nakatunud rakku teistele immuunsüsteemi osadele ründamiseks või neutraliseerib ise. 7. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks ER membraani tsütoplasma poolsel küljel toimub kõigepealt kahe N-atsetüülglükoosamiini (GlcNAc) seostumine membraanis paikneva dolihoolfosfaadi külge. Järgneb viie mannoosi jäägi liitumine. Seejärel toimub dolihhooli liikumine ER luumeni poolsele küljele fosfolipiidi translokaasi e flipaasi toimel. Luumenis lisatakse täiendavad 4 Man ja 3 Glc jääki ja kompleks Glc3Man9GlcNAc2 on moodustunud dolihhooli küljes. Glükoosi jäägid on signaaliks, et oligosahhariid on `valmis'. 8. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi. 9
.. 10 6 nm Infrapunast kiirgust kiirgavad kôik kehad ning seda rohkem, mida kôrgem on nende temperatuur. Infrapunane kiirgus kutsub esile materjalide soojenemise, millega ühtlasi muutuvad ka nende füüsikalised omadused (kokkutõmbumine, kuivamine). Inimsilmale nähtamatut kiirgust lainepikkuste vahemikus 5 ... 400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks. Ultraviolettkiirgus on väga tugeva materjale kahjustava toimega. Mõõtühik mikrovatti luumeni kohta (w/l). Kehade pinnale langeva valguse mõju iseloomustab valgustatus (valgustustihedus). Valgustatuseks nimetatakse pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Valgustatuse mõõtühikuks on luks (lx). Valgustatus on 1 luks kui 1m2 suurusele pinnale langeb valgusvoog 1 luumen. Igasugune valguskiirgus kahjustab praktiliselt kõiki arhivaalide valmistamiseks kasutatavaid materjale - paberit, nahka, tinte, fotoemulsiooni, liime, tekstiile jne
Lüsosoomid on loomarakkudes üheks piirkonnaks, kus toimub kõige erinevamate ühendite lagundamine. Lüsosoomidesse liiguvad ja lagundatakse seal ka endotsütoosi ja fagotsütoosi teel rakkudesse sattuvad ühendid ja organismid, aga samuti teatud ERst punguvates vesiikulites olevad ained. Lüsosoomid on seotud ka vananenud ja mittefunktsioneerivate organellide lagundamisega. Lüsosoomid on ühe membraanikihiga ümbritsetud organellid diameetriga~0.2-0.5 µm. Nende luumeni pH on happeline (4,5-5). Happelise pH tagab V-tüüpi H+- ATPaas lüsosoomide membraanis, pumbates prootoneid tsütoplasmast lüsosoomi. 166. Kuidas kaitseb lüsosoom enda membraani hüdrolaaside lagundava mõju eest? Lüsosoomide membraanis esinevad valgud on tugevasti glükosüülitud. Arvatakse, et see kaitseb neid lüsosoomisiseste proteaaside lagundava toime eest. 167. Nimetage vähemalt kaks lüsosomaalset ladestushaigust ja kirjeldage mehhanism, mis haiguse tingib.
• Erinevad mittekodeerivad RNA-d: mikroRNA-d e. miRNA-d (üheahelalised) siRNA-d - väiksed segavad RNA-d (kaheahelalised) piRNA-d - Piwi segavad RNA-d (tansposoonide vaigistajad sugurakkudes) Tsütoplasma võrgustik (TV) Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust ja on barjääriks luumeni ja tsütosooli vahel, ta vahendab teatud kindlate molekulide liikumist ühest kompartmendist teise. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER)
Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale. Mitte vähem kui 3g transporditakse päevas gastrointestinaaltrakti, millest 1/3 läheb maksa ja sapi kaudu. See kaitseb mukoosseid pindu mikrobiaalse invasiooni eest. Sekretoorset IgAd leidub pisarates, süljes, rinnapiimas, kolostrumis jne. Tänu sellele, et teatud sekretoorne osake on seotud IgA antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas.
migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus. Esinevad epiteelis, lokaliseerudes epiteelirakkude apikaalsesse osasse. Seovad epiteeli rakke omavahel ja takistavad vedelike ja molekulide liikumist läbi rakkudevahelise ruumi. On homofiilselt seotud naaberraku tiheliiduse valguga. On rakusiseselt seotud aktiini filamentidega. Moodustavad epiteelirakkudevahelise tihendi ja tagavad molekulide gradiendi väliskeskonna/luumeni ja sisekeskonna vahel. Peamised tiheliiduse valgud on klaudiinid ja okludiinid. Eriti olulised on tiheliidused kohtades, kus tuleb välistada ioonide jt madalmolekulaarsete ainete lekkimine rakkude vahelt - neerudes, sapiteedes, sisekõrvas. Mutatsioonid tiheliiduse valke kodeerivates geenides on haruldased ja põhjustavad sageli häireid ioonide (Mg++) tasakaalus, sapi formeerumise häireid ja kurtust. 119.Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kanal- e
800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog. Kuvaheidukid, mis emiteerivad valgusvoo 10001500 luumenit, sobivad väiksema- tesse ruumidesse; mõningase kõrvalvalguse korral on vaja projek- Foto 47. Videoprojektor torit valgusvooga 15003000 luumenit, suurtes konverentsisaalides aga juba üle 3000 luumeni. Silmas tuleb pidada, et mida lähemal on projektor kuvaekraanile, seda väiksem ja heledam on kujutis (kuna emiteeritakse sama valgusvoog). Kuvaheidukid kasutavad kujutise moodustamiseks enamasti vedelkristallidest klaaspaneele, üks iga põhi- värvuse jaoks. Printer on seade arvutis oleva kujutise viimiseks paberile. Teisisõnu, printer teeb arvutiku- jutisest kõvakoopia (hard copy). Printeri üldiseks parameetriks on lahutusvõime, mida mõõdetakse punktides tolli kohta (dpi)
annaabi.ee 
