Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värsside rühmitamine salmideks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Värss- luuletuse rida värsimõõt- värsi pikkus.
2008 Sonett Sonett on 13.saj Itaalias loodud keeruline luulezanr. Sonette on kolme liiki: inglise, prantsuse ja itaalia. Sonett sügis, mis sellel lehel esineb on inglise. Ta koosneb 4+4+4+2 ridadest. Sügis Väike preili Sügis tuli - kaasas palju värve oli. Akvarekkud, õlivärvid, uueks lõi kõik puntras närvid.
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule
jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12. Eleegia antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. 13. Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele. 14. Värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15
Stroof ehk salm kindlakujuliselt (2,3,4,5 jne kaupa) rühmaks ühendatud värsid. Luuletusi, kus puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks. Vabavärsiline luule ei jagune tavaliselt stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Lüürilise luule põhilised teemad on armastus, loodus, isamaa. 2. Zanrid Lüürika zanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku. a) Sonett 13. saj Itaalias loodud luulezanr. Sonett on keeruline teatud riimi-j a stroofiskeemiga. Populaarseks muutus 14 saj. Koosneb 14 reast. Jaotatud itaalia ehk Petrarca skeemiks (4+4+3+3) ja inglise ehk Shakespeare skeemiks (4+4+2+2). Shakespeare sonettidel on puänt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, iga järgmine sonett algab eelmise lõppreaga. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate avavärssidest. Soneti riimiskeem on abab abab cdc dcd. Autorinäited : Eisen, Verev, Tungal, Lättemäe, Shakespeare, Under, Reiman jt.
Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr e. liik- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Sonett- 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida
Värsimõõduks kujunes 11-silbik (endecasillabo). Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido Cavalcanti ja Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof.
reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks. 48. Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlusest. 49. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval
Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (1304 1374). katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof.
Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Miraakel draama pühakute elust. Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast. Ta saadab korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused.
· probleemirohkus täisriim täielik häälikute tragöödia kurbmäng, · arvukas tegelaskond kokkukõla (maid-said); kurva sisuga näidend · pika ajavahemiku irdriim häälikute osaline · õilsatel eesmärkidel kujutamine kokkukõla (lint-kink). tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13. saj Itaalias väljapääsmatusse olukorda õigus", Albert Kivikas loodud luulezanr ja hukkub ebavõrdses ,,Nimed marmortahvlil" · 14 värsirida võitluses jutustus novelli ja · itaalia ja prantsue soneti · August Kitzberg romaani vahepealne zanr värsid jagunevad ,,Libahunt", William · sündmustiku haardelt stroofidesse skeemi Shakespeare ,,Hamlet" novellist ulatuslikum, 4+4+3+3 järgi, inglise draama tõsise sisuga
loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest. Pastorad Pastorad on karjaseluuletus. Selles kujundatakse karjase- ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Sonett Sonett- 13 Sajandil Itaalias loodud luulezanr. Sonett koosneb 14 värsireast. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofidesse 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsi skeem on 4+4+4+2. Sonetipärg koosneb 15 sonettist. Kusjuures iga järgmine algab eelmise lõpp reaga. Eesti luules on enim sonette kirjutanud Marie Under. Poeem on pikem mitmeosaline värsiteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujuntamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga.
nim. liitriimiks. (joosta - soost ta) Romaan - Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. [ainestiku järgi Ajalooline romaan, autobiograafiline romaan, detektiivromaan, seiklusromaan, ulmeromaan ja kujutamisaspekti järgi psühholoogiline romaan jne. Sonett - 12 saj Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks - itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofideks ehk salmideks skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise 4+4+4+2. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. [Marie Under, Bernard Kangro, Valmar Adams] Stroof - Salm; luuletuse terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on 2
Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); 2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Keerdküsimus- küsimus, mille lahendus on rajatud naljakale vastusele. Kirjanduse suund ehk vool - selline etapp kirjanduse arengus, kus mingile suuremale grupile kirjanikele ja nende loomingule on omased mingid ühised tunnused. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või
kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused (kahevõitlused teiste rüütlite, lohede, kiskjatega, nõidused jm), mille ajendiks oli õilis armastus. Need olid mõeldud teistele rüütlitele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel de Cervantese (1547 -1616) "Don Quijote". 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.
kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused (kahevõitlused teiste rüütlite, lohede, kiskjatega, nõidused jm), mille ajendiks oli õilis armastus. Need olid mõeldud teistele rüütlitele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel de Cervantese (1547 -1616) "Don Quijote". 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2.
· keerukas sündmustik kokkukõla (maid-said); tegelaskuju naljakal, · probleemirohkus irdriim häälikute osaline veidral välimusel ja kõnel · arvukas tegelaskond kokkukõla (lint-kink). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · pika ajavahemiku sonett 13. saj Itaalias tragöödia kurbmäng, kujutamine loodud luulezanr kurva sisuga näidend · Tammsaare ,,Tõde ja · 14 värsirida · õilsatel eesmärkidel õigus", Albert Kivikas · itaalia ja prantsue soneti tegutsev kangelane satub ,,Nimed marmortahvlil" värsid jagunevad stroofidesse väljapääsmatusse olukorda jutustus novelli ja skeemi 4+4+3+3 järgi, ja hukkub ebavõrdses romaani vahepealne zanr inglise soneti värsiskeem on võitluses
Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg
Haikai luule lühenes traditsioonilisest jaapani värsivormist kolmerealiseks 5/7/5. (Tookord nimetati seda haikai'ks, alles moodsal perioodil nimetati ümber haikuks.) See oli tihedalt seotud seosvärsiga (renga), kus hakati seltskondlikult kirjutama üks inimene kirjutas 5/7/5 osa, järgmine 7/7 jne. Klassikalises rengas oli 100 seost, kirjutati kolmekesi. Edo perioodil sai populaarseks koomiline seosvärss e haikai renga. Seltskondlikust mängust arenes individuaalne luulezanr. Kuulsaim haikai poeet oli Matsuo Bash (16441694). Haikai luules harrastati dialoogi senise luulepärandiga, kummutati ümber endisi sümbolitraditsioone. Haikude kirjutamine on tänapäeval ikka veel väga populaarne. Keskaeg 9. sajandil, Karl Suure ajaks oli välja kujunenud vasallisüsteem, ühiskondlik hierarhia, laboratores, oratores, bellatores. Samal ajal kristalliseerusid kiriku dogmad. Põhiline küsimus oli, kas tähtsam on paavst või kuningas
kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool selle tegelikku kasutuspiirkonda. Kantseliiti iseloomustavad nimisõnalisus, abstraktsete sõnade kasutamine, bürokraatlikud stambid, stampfraasid ja püsiepiteedid, parasiitsõnad, stiilist väljalangemine, liiasus. Näiteks: Vargamäe Andres asub niinimetatud uuele elukohale. Sündmustiku arenedes avaldub, mis koht see selline siis on. (Õpilaskirjandist.) kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (13041374). karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks
XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3) prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3)
· Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. · Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. · Miraabel draama pühakute elust. · Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. 6) Keskaja kangelaseeposed. Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt
· Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. · Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. · Miraabel draama pühakute elust. · Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. 7. Keskaja kangelaseeposed. Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt
annaabi.ee 
