STEPHANE MALLARME (1842-1898) Stephane Mallarme sündis 1842 Pariisis. Oli kirjandusliku sümbolismi eelkäija, prantsuse luuletaja ja kirjanik. Tema töö inspireeris mitmeid revolutsioonilisi 20.sajandi alguse kunstikoole. Mallarme elas vaesuses suurema osa elust. Temast sai inglise keele õpetaja. Tuntuse saavutas Stephane teisipäeviti salonge läbi viies, ta arutles filosoofia ja luule üle. Ta juhtis gruppi Lles Mardistes", seal grupis olid ka Rainer Maria Rilke, Paul Valery ja Paul Verlaine. (Mallarme, s.a) Mallarme loomingus on konkreetset luulet, mis tähendab, et lisaks luulele mängib suurt rolli ka luuletuse paigaldus lehel. Ta pööras palju tähelepanu visuaalsele välimusele luules. Tema luulet on kirjeldatud melanhoolse, joovastava ja rahustavana. Tema luulet on peaaegu et võimatu tõlkida, sest ta kasutab sõnamängu ning sõnades mängib rolli heli, mitte tähendus, seega tõlkimisel muutub kõi...
1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: transsavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989. aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist. Sinijärv ühendab kartmatult madalat ülevaga ning saavutab mõju oma jõulisuse ja espriiga. 1990
3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega.
1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda ,,Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas'" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati
aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma luulega Tartu noori autoreid § Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki Loomingu olemus § Ülistab oma luules kunsti § Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi § Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002)
mäletavad tänini Juhan Viidingu enestappu väga selgelt. Jaan Kaplinski on öelnud, et:'' Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud." Doris Kareva meenutas, et Viiding koondas kogu energia suhtlemiseks ja oli teiste inimeste suhtes äärmiselt tähelepanelik. Tähtsus luuletajast Juhan Viiding oli tõeline multitalent: suurepärane näitleja, poeet ja interpreet. Ta sai eeskujuks teistele. Jüri Üdi luulega tekkis eesti luulesse mõiste ,,üdilikkus" Üdi luulestiili järgimine ja jäljendamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding#Eluk.C3.A4ik 22.02.2015 http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4331 22.02.2015 http:// epl.delfi.ee/news/kultuur/vanema-oe-meenutus-poeedi-rahutust-noor usajast?id=51142596 22.02.2015 http:// ekspress.delfi.ee/news/areen/geeniuse-lapsepolve-lugu?id=27682245 22.02.2015 http://viiding.weebly.com/elu.html 22.02.2015 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 22.02.2015
tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. GONGORA (1561-1627) oli hispaania luuletaja, ametilt preester. Tema ideaaliks oli vaimne süvenemine ja kooskõla loodusega. Gongora sai kuulsaks eelkõige kui hämara mainega luuletaja. Seda stiili iseloomustab iseäranis kujundirikas ja keeruline väljendus. Sellist metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks ja tema enda järgi gongorismiks. Eriti kuulsad on tema poeemid, tuntuim neist ,,Üksindused", mille ta kirjutas silva vormis. Poeemi süzeeks on tundmatule rannale paisatud noor merehädaline, sellest olulisemaks saab aga Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui
Ood ,,Priius" - toob välja Prantsuse revolutsiooni rahva vägivalla, purustamise, mis tema meelest pole lahendus. Tema meelest on lahendus konstitutsiooniline monarhia.Viljeles ka epigramme. Ta saadeti pagendusse Lõuna-Venemaale epigrammide sisu eest. Kirjutab ,,Ruslan ja Ludmilla", kus räägib vana-vene/kiievi-vene ajast, kus Ruslan tahab Ludmillat kosida. Siis tuleb nõid, kes Ludmilla röövib. 3 vägilast lähevad naist vabastama. Selle lõpp on õnnelik. Ta ühendab kõrge luulestiili jämekoomilise stiiliga. Ta julgeb luulet kirjutada mitte üldtuntud struktuuris. Ujub Dnepris, kus külmetab. Kohtub Drajevskiga, kus on peres palju tütreid. Armub kõigisse tütardesse kordamööda. Nende sõprus jätkub. Tütarde mehed on dekabristid. Puutub kokku kasikatega. Sügisel 3. oktoobris jõuab ta Chisinausse, kus tööle hakkab. Ta tegi paberitööd kui karistust. Ta saadeti ju Peterburist ära, seal polnud seltskonnaelu.
Tema lause : MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN!" GONGORA-(1561-1627) hispaania Barokkluuletaja. Poeet, keda oli kasvatatud antiikteadust tundmise vaimus. Ta oli ka meister kirjutama rahvalikke romansse ja laule. Tema luule oli keerukas eelkõige tema vaimuteravuse ja vaimukuse tõttu. Just seepärast on enamik Garciani poeetikauurimuse ,,Loomingu vaimuteravuse ja kunst" näiteid võetud just Gongora luulest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama KULTISMIKS, aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11-
koolkonnast ei muretsenud Danrini koolkond oma luule ajale vastupidamise pärast, vaid pidas pigem oluliseks haikai vahetut ja teravameelset huumorit Teimon (Kyto) koolkonna rajaja MATSUNA GA TEITOKU (1571-1653).Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks. Teitoku saavutuseks oli kergemeelse luulevormi muutmine tõsiseltvõetavaks luulezanriks, kehtestades selle kirjutamiseks reeglistiku , mille läbi haikai luule võis oma luulestiili poolest tõusta waka ja renga tasemele. DARIN (Nishiyama Sin) · Vahetu, teravmeelne huumor · Reeglite hülgamine TEITOKU (Matsunaga Teitoku) · Vaba stiil (kõne keel) · Reeglid · Hetke meeleolu
fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved keeruliste metafooride ahelad, lausetus on väänlev, tavalisest kõrvalekalduv. Metafooride kaudu igavikustamine ja poetiseerimine kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka igapäevases. Quevedo (1580-1645) Gongora vastane, kritiseeris tema luulet liigse ,,udususe" pärast. Sai varakalult kuulsaks satiirikuna
Mitmekülgse sisurikka lüürilise ning lüroeepilise luule loojana tõusis Marie Under oma kõrgperioodil eesti värsiloomingu esirinda. Välja kujunenud oli individuaalne stiil. Kui Underi varasema lüürika stiil oli veel elektiline, realistlikud elemendid segunesid juugendlike sugemetega, ajaluules ekspressionistlike kujundiliialdustega, siis kõrgperioodiks olid erinevad kihid sulandunud ühtseks underlikuks väljenduslaadiks. Underi luulestiili iseloomustab suur, hoogne, poeetilist litsentsi lubav joon, värsi sisemine liikuvus, improvisatsiooniline toonus. Modifitseerides traditsioonilist vormi, kasutades ajuti ka vabavärssi, uusriime, püüdles Under oma sisenägemuse võimalikult täpsele väljendamisele. Sellega kaasnes pidev süvenemine eesti keelevaramusse, abiliseks Wiedemanni sõnastik. Kasvavat väljenduslikku meisterlikkust näitab seegi, kuidas luuletaja ise oma värsse ulatuslikult redigeeris. Uued arengud eesti luules
vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus. Taotluseks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka tavalises igapäevaelus. Gongora, Quevedo eluajal sõnasõjas, erinesid nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Quevedo: kritiseeris Gongora luule udusust, sai varakult kuulsaks satiirikuna. Fantastiliste + grotesksete kujunditega proosasatiirid, kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik
I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise 2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia. Kaks olulisemat autorit olid Plautus ja Terentius. Plautus kirjutas u 130 komöödiat, millest on säilinud vaid 21. Tegemist on jantlike perekonna- ja äravahetamiskomöödiatega. Populaarsus seisnes sõnakoomikas, mis mõjutas tugevalt hilisemat draamazanri. Erinevalt kreeka komöödiatest lisas ta enda omadesse lauluosa ning muusikalise saate
Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust võõrastati Euroopas kaua, kuid tema erakordsest metafoorikunstist vaimustuti
stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85). Lapsepärase luulestiili tekkimises mängisid suurt rolli nn suure kirjanduse lapsepõlve- ja noorusluuletused, naiivromantilise luule traditsioon. Seega ei pea lapsepärases 52 luulestiilis mingeid erilisi lihtsustusi kasutama. (Ewers 2000: 213). Tähtis on õige tooni tabamine. Eestis on väga tugev lasteluule traditsioon, kuhu on oma panuse andnud ka
II tema ideoloogiat väljendab ka ,,Ood vabadusele", kus mõistab hukka türannia ja rahva vägivalla (Pr. rev.) see pole lahendus. Õige: konstitutsiooniline monarhia. Viljeles ka epigramme pilkav lühiluuletus. Kirjutas nii tsaarist kui tema soosijatest. Selle eest pagendati ta lõunasse. Lõpetas rahvusliku temaatikaga teose: ,,Ruslan ja Ljudmilla". See räägib Kiievi-Venemaa ajast ja kus 3 vägilast lähevad nõia poolt röövitud Ljudmillat vabastama. Ühendas kõrge ja madala luulestiili, eirates ,,õigeid" luulevorme. Puskin julgeski erineda, erinevalt teistest. Tutvus Rajevski perega. Kindralil oli palju tütreid, Puskin armus neisse kõigisse. Naiste mehed olid hilisemad dekabristid. Rändas endasi Musta mere äärde. Reisid, loodus, pereidüll rikastavad teda. Poeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisarai purskkaev". Eemal olles kohtas ta samasuguseid teisitimõtlejaid. Lõuna Ühing liikmed vahistati. Puskin saadeti Odessasse.