(os capitatum) ja konksluu (os hamatum). KODARLUU (radius) (peas) Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on
*võimaldab inimesel liikuda Kuidas vältida luude hõrenemist? Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes. Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika, tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine. Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi. Mis on liiges? Millest koosneb ? Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi
(osteoklastid) luustruktuure ja teised loovad (osteoplastid) uusi asemele. Luu uuenemise või hõrenemise tasakaal varieerub koos vanuse ja tervisliku seisundiga. Luuümbrises leiduvad arvukad närvikiud ja veresooned seostavad luu ainevahetuse ülejäänud organismi omaga. Osa veresoontest ja närvikiududest tungib läbi avauste luukoe sügavatesse kihtidesse kuni luuüdini. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa. Seepärast on täiskasvanud ristluulülid kokku kasvanud ristluuks ning selles ei ole võimalik eristada lülide piire (luuliidus ehk sünostoos). Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust
Küünarvarre painutus: • õlavarre-kakspealihas • õlavarrelihas Küünarvarre sirutus: • õlavarre-kolmpealihas Küünarvarre sissepööramine: • ruutsissepööraja • ümarsissepööraja Küünarvarre väljapööramine: • õlavarre-kakspealihas 2 Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik) 11. Küünarvarreluude vahelised ühendused, liikuvus. Küünarvarreluid ühendab omavahel luudevaheline kile. Kaht luud ühendab kaks liigest: 1) lähim kodar-küünarluu liiges 2) kaugem kodar-küünarluu Need kaks liigest moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikuvus: liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 0 ulatuses. Kodarluu liigub umber küünarluu. 12. Käe skelett, luudevahelised ühendused, liikuvus. Käe skelett: selle moodustavad: • randme luud (8 väikest luud kahes reas) • kämbla luud (5 lühikest toruluud)
abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu).
abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu).
8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas – mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on
k Liikumine väheliikuv, ümber Ümber kolme Ümber kolme telje Ümber frontaal& sagitaaltelje vähene telje vertikaaltelje eemaldamine ja lähendamine 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Küünarnukk ei lase küünarluul pöörelda. 31. Käe piirkonnad Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud
kodarluuarter (a. radialis recurrens). Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel, randme piirkonnas on kodara- ja küünraarteri harude poolt moodustatud pihkmine ja selgmine arteriaalne võrgustik. Käe pihkmisel küljel paiknevad pindmine ja süva pihukaar. Pindmine pihukaar asub pihukilekõõluse all painutajatelihaste kõõluste peal. Ta on moodustatud küünraarterist ja kodaraarteri pindmisest pihuharust
õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud
plokisälk. Lähimine kodar-küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. · liigese tüüp - liitliiges · abiseadeldised - võruside · Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile, kodar-küünarluu proksimaalne (lähim) ja distaalne (kaugmine) liiges. Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31
Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 27. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja
2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud
8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon) 9. Sääre kolmpealihas: A: Ladinakeelne nimi? B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt) C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilluse kõõlus)) 10. Kõhusirglihas: A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale) B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale) C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress)
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja
Punast luuüdi on inimesel kuni 1500 cm2, mis on peaaegu võrdne maksa ruumalaga. Kindlat piiri punase ja kollase luuüdi vahel ei ole, nad lähevad sujuvalt teineteiseks üle. Suure verekaotuse korral võib hulgaliselt kollast luuüdi punaseks luuüdiks muutuda. 5.3. Luude ühendused Eristatakse põhiliselt nelja tüüpi luude ühendusi: luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja sünoviaalliidused e. liigesed. Luuliiduste puhul ei ole võimalik eristada lülide piire, luudevaheline liikuvus on minimaalne või puudub üldse. Näiteks täiskasvanul on ristluulülid kokku kasvanud. Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid.
Komplikatsioonid Sahtli sündroom- võib osutuda väga tõsiseks sekundaarselt tekkivaks sündroomiks pärast iga pehme koe vigastust. Kui kude tursub, siis ta vajab ruumi, et suureneda. Kui see pole võimalik muutub kude isheemiliseks ning hävineb. Erinevad sahtli sündroomist haaratud koed: KÄSI Ventraalselt mediaan- ja ulnaarnärv; radiaal- ja ulnaararter; dorsaalselt posterioorne luudevaheline närv JALG Eesmis- tibiaalselt- eesmis-tibiaalne arter, süva peroneaalnärv; süva posterioorselt- posterioor-tibiaalsed veresooned ja närvid, peroneaal arter; peroneaalselt ehk pindluumiselt- süvad ja pindmised peroneaalnärvid. Seega on ülimalt tähtis kontrollida patsiendil, kelle anamneesis on trauma või kahtlustatakse süvakudede turset, märke isheemiast (valge nahk, palpatsioonil külm, distaalne pulss puudub ning mõõdukas valu). Korduv ebastabiilsus
annaabi.ee 
