1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli, seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid enamikus pärit Tartu ümbrusest ja kool kestis kaks aastat. Õpiti peamiselt lugemist ja usuõpetust, aga ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa ...
ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust. Tihti oli see usulevitamise vormis. Tähtis on ka ülikooli rajamine Tartusse aastal 1632. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele hakati looma talurahvakoole. Begnt Gottfried Forselius oli see, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Rootsi ajal kinnistus luteriusk ja võib väita, et tänu omakeelse usuteemalise kirjanduse levikule, mis tegi inimestele luterlusega seonduva arusaadavaks. Kultuuri tähtsustamise ja suurem tähelepanu hariduse edendamisel on minu arvates kõige positiivseim muutus ja areng Eestile Rootsi ajal. Minu arvates ei olnud Rootsi ajal toimunud muudatused nii erakordsed, et need teeksid selle perioodi teistest paremaks. Kokkuvõtteks saab väita, et vaatamata hariduse edendamisele ja eesti keele levimisele, ei muutunud Rootsi ajal enamik eluolust paremuse poole, et seda saaks täie õigusega nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"
Katolik kirik üritas oma positsioone Euroopas taastada, Rootsis kasutati asjaolu et kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga Johan III kehtestas uue jumalateenistuse korra mis meenutas katoliku missat. Pärast Johan III surma astus troonile tema poeg Sigismund kes oli ka poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kardeti et Sigismund hakkab Rootsis katoliiklust taastama, seepärast võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas täielikku luterlusega ühinemist. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund Rootsi troonilt ning luterlik reformatsioon oli võitnud. Reformatsioon Taanis Luterluse heaks tehti Taanis propagandat juba 1520. aastate alguses. Esile kerkis kirikutegelane Johann Hans Tausen Reformatsiooni põhjuseks oli siin eeskätt võitlus kuningatrooni ümber Luterluse levides tekkis juba rahvaliikumine katoliku kiriku vastu, rahvast
mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks? Keskvõim püüdis õigeusu kiriku positsiooni tugevdada. Õigeusk tehti kohustuslikuks ja keelati luteri usk. Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada. Võrdluses luterlusega jäi vene õigeusk siiski jätkuvalt tagasihoidlikule kohale. 6.Miks Balti kubermangude kultuuriline venestamine ei õnnestunud? See ei muutunud eestlaste jaoks atraktiivseks. Koolides suruti peale vene keelt ja mõisnike mõjuvõim muutus väiksemaks (see ei istunud mõisnikele). Venestus sillutas tahtmatult teed eestluse jätkuvale tugevnemisele.
Poniatowski. Troonile tõus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761. (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropsa mõisa, kus ta paar päeva hiljem suri. Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud. Sisepoliitika
nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng. 1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist. Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi
tulenevalt hakkas ta otsima moodusi, kuidas neid nõrgestada. Kõige kasulikum tundus talle ta nõunikku Laurentius Andreae luteri usu levitamine. Gustav lõi kirjastuse, kus andis välja luteri usule omaselt riigikeelse piibli ja lisaks sellele muid teoseid näiteks Stockholmi kirikutegelaselt Olaus Petrilt. Samas konfiskeeris Gustav piiskoppidelt trükimasinad, et riigis leviksid ainult temale kasulikud kirjateosed. Selline katoliiklikuse maha tegemine ja üritamine seda luterlusega asendada tõi rahva seas välja suure pahameele. Nad ei tahtnud esivanemate usku valeks kuulutada ja ennast uude usku muutma hakata. Samas oli Gustavil vaja juurde saada raha, et maksta tagasi Lübecki võlga ja et palgasõdureid palgata ja üleval pidada. Aga tema välja kuulutatud uued maksud ajasid rahvast veel rohkem närvilisemaks ja vihasemaks. Selleks et ära hoida rahvarahutusi saatis Gustav igasse linna kutsed riigikoosolekule, et inimestega kokku leppida uutes muudatustes.
suri 20% rahvastikust. Luteri kirik Eestis: Tuntuim piiskop oli Joachim Jherling, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nii Eestimaal ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus- Konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal
1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille katoliiklik traditsioon ära solkis. Õige usk toodi alles luterlusega. Reformatsiooni õigustamine. Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid. 16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud, et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad. Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad
Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. · Johan kehtestas uue jumalateenistuse korra katoliku missa. Oli nõus katoliku usku pöörduma kirikumaid ei tagastataks, missa rootsi keeles, preestritel lubataks abielluda. Paavst lükkas tingimused tagasi. · Johanni poeg 1592. aastal troonil Sigismund, Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527
Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu Gustav Vasale, kes seda ka soodustas. Tänu sellele sai ta 1527. aastal hakata kirikuvarasid riigile võõrandama. Tänu sellele suurendati riigikassat. Gustav Vasa oli osav valitseja, kes suutis Rootsi riigi pankrotist päästa ja Hansa liidust välja rabeleda. Venemaa mongolite võimu all 1125
Kunst: kunstist sai osa rohkem inimesi kui muusikast ja kirjandusest ja seda nimelt arhitektuuri kaudu. Skulptuur: kirikus kapiteelid,hauakivid,terrakotaskulptuurid.Esines ka puuskulptuuri. Maalikunst: M.Sitton on kõige kuulsam eestist pärit madalmaade stiili esindaja(Eestis tema maale pole säilinud,välismaal küll) Kõige kuulsam on Eestis B.Notke "surmatants",samas Notke oli pärit saksamaalt. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused · Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a."Lutheri katekismus", 1535 Wanradt-Koelli katekismus. · Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium · Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks · Asutati tõlkide seminari · Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A
kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele. Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas
toomhärrade maju. Eestlasi reformatsioon esialgu kuigivõrd ei puudutanud, kuna eeskätt oli tegemist linnades levinud liikumisega, enamus eestlasi aga elas maal. Ja maapiirkondades ei leidnud uus usk esialgu palju toetajaid. Seega jäi kuni Liivi sõja lõpuni Eesti aladel kehtima nn usurahu tegutsesid nii luterluse kui katoliikluse pooldajad. Katoliku usu väljatõrjumine Eestis algab alles 17.sajandil. Luterlusega seondub ka eestikeelse kirjasõna algus. 1525.a trükiti Lüübekis teadaolevalt esimene eestikeelne raamat, kahjuks ei ole see säilinud. Vanim säilinud eestikeelne trükis pärineb 1535.aastast ja kannab nime Wandrat - Koelli katekismus. 18 LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Liivi sõja peamised põhjused olid:
usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Mitmed majandusteadlased on Eesti majandusreformide edu seletanud luterlusega. Teised majandusteadlased vaidlevad vastu, et luterlus ei mängi mingit rolli, kuna eestlane pole kuigi usklik. Ega olegi, nagu ei ole ka soomlane, rootslane ega taanlane. Kuid teised rahvad näevad nii meie individuaalsuses kui ka kollektiivses käitumises just nimelt luterlust. 95 Kokkuvõtteks Kultuuri ja religiooni valdkonnas on meie regioonis kindlasti hulgaliselt probleeme. Euroopalik kultuur tuli meile mõisaõue kaudu
annaabi.ee 
