Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. Looming Aastal 1966 määrati Paul Eerik Rummole Juhan Liivi preemia. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Siingi tihti niisamuti tammuti: taara, neto ja brutosaurused, küll brutaalsed, küll netid mammutid, kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001
liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik Tal on neli last ja Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga Looming PaulEerik Rummo looming kuulub eesti uuemasse klassikasse PaulEerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis 1966.aastal avaldas ühe oma tuntumatest kogudest ,,Lumevalgus...lumepimedus",kus on tihedalt põimitud klassikaline ülevus ja eksperimenteeriv huvi keele vastu. Looming "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemiklugemiki" (lasteraamat, 1974) Lisaks luulele Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid,
..............................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing..............................................................14 2.2 Näidendid ja lasteraamatud......................................................................6 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST............................16 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD.
Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut: * iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde
saj. Keeldub jäljendamast reaalsust, ehitamast reeglipäraseid õhulosse. Esitab ebakindlat maailmapilti, kindlaid taotlusi ja eesmärke. Kasut. keelelisi eksperimente, mütoloogilist maailmapilti. Artur Alliksaar luuletus ,,Neli etüüdi", ,,Aeg" Jaan Kross romaan ,,Vastutuulelaev", romaan ,,Kolme katku vahel", novell ,,Pöörtoolitund", romaan ,,Keisri hull", kooliromaan ,,Wikmani poisid" Paul-Eerik Rummo luuletekogud ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Saatja aadress ja teised luuletused" Jaan Kaplinski luulekogud ,,Jäljed allikal", ,,Tolmust ja värvidest", ,,Õhtu toob tagasi kõik" Hando Runnel - raamat ,,Avalikud laulud", ,,Punaste õhtute purpur" Juhan Viiding ehk Jüri Üdi - debüütkogu ,,Detsember" Mats Traat lühiromaan ,,Tants aurukatla ümber", romaan ,,Karukell...", romaan ,,Inger", ,,Harala elulood" Viivi Luik - romaan ,,Seitsmes rahukevad", lühiromaan ,,Ajaloo ilu"
Asendusliige XII Riigikogu liige alates 7. aprill 2011 Temaatika Elujaatus ja rõõm Enese ja maailmaavastus Klassikaline ülevus Eksperimenteeriv huvi keele vastu Zenbudism Eetilised väärtused Sisekaemuste ja hingeseisundite lummuslikud kujutused Vabavärsid Looming LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974) Vannituba (2004) Lakkhundikese jutud (2008) DRAAMA Tuhkatriinumäng (1969) Kass! Kass! Kass! (1981) Kõrgemad kõrvad (1985) Viimne reliikvia Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul
luuletajatee algul korduvalt just igasugustest algustest. o 1962. a debüütvihik "Ankruhiivaja" - Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus. o 1964. a. "Tule ikka mu rõõmude juurde". Hakkab arenema rahvuslik hoiak, samal ajal tugevnesid traagilised motiivid. Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus... lumepimedus" Selles teoses kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. o 1969. a. lüürilise põhikoestikuga filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng", - keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile See oli aeg, mil Rummo kirjutas suure osa oma tuntumatest tekstides
ametiasju arutati sanapidudel, läänelik luulevorm, kriitikud olid aina vähem rahul uute kirjanduslike tekstide suhtes. (peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11
Paul-Eerik Rummo (1942) · http://www2.reform.ee/ee/reformierakonnast/valitsemine-valitsus-parlament-riigikogu-peaminister/parlamendi-fraktsioon-riigikogu · Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik · 1992-1994 Eesti Vabariigi kultuuri-ja haridusminister ,2003-2007 rahvastikuminister · "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) · http://www.estonica.org/et/pildid/Paul-Eerik_Rummo_luulet_lugemas/?max Hando Runnel (1938) · http://www.tfg.tartu.ee/foyou/?p=547 · Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992
kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre.
Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus", ,,Tuhkatriinumäng", Arvo Valton luules. Kerkis esile realistlik isik ,,Kaheksa jaapanlannat", Mati Unt ,,Võlg", noorsoo lemmikuks sai Mati Unt
publikuni vaid näidend "Nimetu saar"(1966). Paul-Eerik Rummo · Sündinud 1942.a · Debüütkogu "Ankruhiivaja" ilmus esimeses luulekassetis 1962. aastal · Rummo varajane luule on nooruslik ja optimistlik, edaspidi lisandub traagika. · Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.
Paul-Eerik Rummo Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele.
liikmeks alates 7. aprillist 2011. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Looming Paul-Eerik Rummo 2006. aastal. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.[2] "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Ajapinde ajab" (1985) "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)
..", ,,Kajakas võltsmunal" jne. Näitekirjandus: ,,Neljakuningapäev", ,,Liblikas ja peegel" Lasteraamatud: ,,Udujutt", ,,Jänes", ,,Kaks päikest", ,,Põhjatuul ja lõunatuul". Paul Eerik Rummo Kirjanik ja poliitik. Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Luule kujutab eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. Luulekogud: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Luulet", ,,Tuhkatriinumäng", ,,Saatja aadress", ,,Kass, kass, kass", ,,Ajapinde ajab", ,,Kõrgemad kõrvad", ,,Luuletused", ,,Kohvikumuusikat", ,,Vannituba", ,,kogutud luule". Juhan Viiding Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris. Tegi enesetapuga. Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. Luule mitmekülgne ja tihti muutuv. Mõjutanud
Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Luuleperioodi alguses liigub mitut teed pidi, ühest küljest kirjutab normaalset sulaaja luulet, teisalt püüab luua midagi ebanormaalset. Juhan Liivi eeskuju. Vormi- ja sisueksperimendid, zen-budismi mõjud. Põgenemisluule. „Viimse reliikvia“ laulud, „Lumevalgus... lumepimedus“, „Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972“. Näidendid on mõjutatud moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. „Tuhkatriinumäng“. 7. „Tuhkatriinumäng” ja uue draama läbimurre Eestis. Aluseks on Tuhkatriinu lugu, millest on tehtud midagi muud. Tekstid räägivad tekstidest ja tõlgendavad üksteist. Rummo enda jaoks elupõhimõtte otsimise näidend, aga seda on loetud ja tõlgendatud ka väga poliitiliselt ning Rummo ei eita seda tõlgendusvõimalust
aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007. aastast on ta Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimeees. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming "Ankruhiivaja" (1962)"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)"Lumevalgus...lumepimedus" (1966)"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968)"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)"Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989)"Ajapinde ajab" (1985)"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)"Kõrgemad kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005)
tusid sageli vastuollu ametivõimude ettekirjutustega. Esimeses kassetis esinesid Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa. Põlvkonna poeesia sümboliks tõusnud Paul-Eerik Rummo avaldas 1960. aastatel mitu luulekogu, nagu suurt tähelepanu pälvinud "Lumevalgus...lumepimedus" (1966), millest sai kümnendi luule üks tähtteoseid. Kolmandas, 1965. aastal ilmunud kassetis debüteeris Jaan Kaplinski. Idamaistest usunditest ja loodusest inspireeritud Kaplinski, kelle läbimurdeteoseks sai noorsoo kultusraamat "Tolmust
aitasid need sarjad koos pagulaskirjanike osalise legaliseerimisega kaasa eesti kirjan järel kassetipõlvkonna esindajad PaulEerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt. Eraldi võib esile tõsta PaulEerik Rummo suurt tähelepanu äratanud ja eesti luule arengulukku sügava jälje jätnud kogu “Lumevalgus... lumepimedus” (1966). Mitmed nimetatud autoritest kirjutasid hiljem ka proosat või saidki tuntuks eeskätt proosakirjanikena (näit. Kross ja Traat). 1960 ndail hakkas oma jätkuvalt kõrgetasemelist loomingut uuesti avaldama ka Betti Alver, kes lisaks sellele tõi eesti lugejani “Jevgeni Betti Alver Onegini”hiilgava tõlke. Aastal 1968 avaldati
Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud. Sünteesiv luulelaad. Kõrvalhoidvad märgid. Kõik kihutavad ringrajal, aga tema ei soovi selles osaleda, ronib tribüünil
1968 oli pöördeline aasta. Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi
Kirjutab ka teistmoodi. Periood, kus ta pole kindel, kuidas oleks õige kirjutada. Saab tuttavaks Alliksaarega, ühel hetkel läheb A juurde jutuga, et tal on käsikirju, sõbra omad, kas saaks sõbrast asja. Tüüpilisest traditsioonist kõrvalekalduvaid mänge. 1964 Tule ikka mu rõõmude juurde - Asetub kahe perioodi vahele. Sisaldab midagi ankruhiivajalikku. Väga märgilisi tekste leidub. Mesilasluule algus. See viitab ka Juhan Liivile. Rahvusliku traditsiooniga seostumine. 1966 Lumevalgus... lumepimedus - Ilmus "Loomingu raamatukogus" Sümboolne märk 60ndate luules, märk sellest, kuidas kohtuvad traditsioon ja uuendus ja põimuvad huvitaval viisil. Rummo koguga jõuab korraks teatava tasakaalupunktini, traditsiooni ja eksperimentaalsuse vahel. Tasakaalupunkt ka kas või ruumilise liikumise mõttes. Raamat, kus ta üheks hetkeks oleks kuhugi nagu kohale jõudnud. Kohalolu on traagiline kohalolu, traagika juures kohutvad isiklik plaan ja üldisem. Rahvusmüütidega seotud
teoses. Mingis mõttes see ja eelnev raamat kujutavad „noore Rummo“ perioodi. Rahvuslikud kujundid on näiteks üht harupidi seotus Juhan Liivilt laenatud mesilaskujundiga (mesilasluule). „Ma seisan mesilastaruna“ üks tuntumaid luuletusi, kuid kõige tuntum ilmselt „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Vastupanuluule ühe juhttekstina hakatakse seda ka lugema ja ka päris kindlasti on see rahvuslikkus autori poolt sisse mõeldud. 1966 Lumevalgus...lumepimedus -- Kersi Merilaas väitis, et ta lõpetas luuletamise selle pärast, et ta nägi, et keegi teeb seda temast paremini. Merilaas hakkab aga ka uuesti kirjutama, sest Rummo looming aja möödudes muutub. Kõige lähemalt võiks öelda, et selles teoses saavad kokku isiklik traagika kuid ka rahvusmüütide ülemus. Põimumine võiks seda teost ka iseloomustada. Ka esteetilises plaanis võime öelda, et jätkatakse rangeid
annaabi.ee 
