saavutati A-kategoorias I koht. Kontserdi esimesel poolel esitati peamiselt Itaalia klassikalisi lugusid, ning teisel poolel ülemaailma tuntud lugusid. Esitatud lood olid nt. ,,Ave Maria" (mis pärineb kristluses traditsoonilisest palvest Neitsi Maarja poole), Louis Armstrong- ,,What a wonderful world", The Tokens - ,,The Lion King Sleeps Tonight". Kontserdil esitas ka Artjom Savitski oma uue loo. Kõige meeldejäävam lugu oli The Tokens-,,The Lion King Sleeps Tonight" kuna võrreldes teiste lugudega oli see kõige elavam, esituse kvaliteet oli suurepärane, võrreldes orginaalse palaga oli sammuti hea. See laul räägib lõvide kuningast, kes magab dzungli keskel. Bob Thile ja George Wilessi poolt tehtud lugu ,,What Wonderful life" on Louis Armstrongi poolt kuulsaks lauldud pala. See oli orginaalselt mõeldud Tony Bennettile, kes pakkumisele ära ütles, peale seda pakuti see Louis Armstrongile. Lugu lasti välja 1967. Aastal. Lugu on optimistliku tooniga, hoolivusega tulevikku
,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857
Ansabel koosnes 5 inimesest: Saul ,,Slash" Hudson(soolokitarr), Myles Kennedy(vokaalid), Todd Kerns(bass), Brent Fitz(trummar) ja Frank Sidoris(rütmikitarr). Peamiselt esitati lugusid Slashi uuelt sooloplaadilt, aga kuna Slash sai tuntuks tänu oma esimesele bändile nimega Guns N' Roses, siis esitati mitmeid lugusid ka sellelt ansamblilt. Kontserdi meeleolu oli võimas, rahvas lasti bändile väga lähedale ja sellest piisas väga heaks meeleoluks. Alustati kiiremate ja kuulsamate lugudega, et rahvas käima saada, seejärel esitati vaiksemaid lugusid ning lahkuti jälle kuulsamate lugudega. Nagu ka kontserdi nimeski näha, siis kontserdi põhiesinejaks oli kitarrist Slash. Olles mõni päev enne kontserdi lõpetanud tema eluloo lugemise, olin ja siiani olen lummatud tema mõttemaailmast ja teoste originaalsusest. Kuulates tema teoste kitarriosa ja esinemisi, tundub, nagu saaks kitarriga öelda rohkem, kui sõnadega. Ka kontserdil, kuulates tema lugusid,
Robin ja Andreas on korduvatel kordadel Arensburgi päikeseterrassil esinenud ning kuulata sai nii nende enda loomingut kui ka tuntumaid laule, mida sai kaasa ümiseda. Arensburgi päikeseterrass on minu meelest ideaalne koht sellise mõnusa õhtu veetmiseks. Sealne õhkkond oli mõnus ning sooja jooki nautides tekkis väga hubane tunne. Samuti polnud rahvast väga palju, tänu millele sujus kõik rahulikult ja mõnusalt. Jäin rahule kõikide esituses olnud lugudega, kuid nüüd retsensiooni kirjutades ja laule meenutades tulid mul meelde lood, mille kuulamist eriliselt nautisin. Üheks selliseks looks oli “Hold back the river”, mis originaalis on James Bay lugu. Lugu ise oli juba mõtteliselt kaunis ja edastas ilusa sõnumi. Loo alguses oli meloodia mahe ning mulle meeldis, kuidas Andreas suutis ka rahuliku laulu muuta oma häälega jõulisemaks. Lugu oli ise esituses kontserdi lõpu poole, kuid meelde tuli mul nüüd esimesena
progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada. Mõistus on tõe lõplik kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg 10 Jean-Francois Lyotard samastab modernismi korraigatsuse stabiiluse või totalisatsiooniga, mis saavutatakse metanarratiividega, lugudega, milles kultuur iseenesele räägib oma tegevustest ja uskumustest. Lyotard kinnitab, et tegelikult ka tänapäeva ühiskond sõltub ikka veel metanarratiividest, vaatamata sellele, et postmodernism (modernismile järgnev ajajärk) sellega ei nõustu. Jean-François Lyotard http://www.lacentral.com/autoresgif/lyotard.jpg
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes
Kalevipojaga seotud paigad Lääne-Virumaal Virmo Tammemägi 7.Klass Smuna Kool Assamalla • Assanall luht. See on polulaarseim Kalevipoja- lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk".
2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda. Kõige enam leian sarnase joone, kohe pikemalt mõtlemata Clenn Miller „Kuupaiste serenaad“ palas. Ivo linna loos on küll kiirem rütm, aga minu meelset on sarnased. Pala 5 meenutab ka. Ühine „õõtsumine“ on täielikult esindatud.
Dekameron Raamat "Dekameron" kirjanikuks on Giovanni Boccaccio. Raamat ilmus esimest korda 1898 aastal. Raamat kirjeldab 1348 aastat, kui kuulsasrikkas linnas Firenzes, Itaalia kõige kauneim linn, puhkes surmakülvav katk. Sellel ajal kohtusid seitse daami ja kolm noormeest, kes kokku kümne päeva jooksul jutustasid sada novelli, et üksteist toredate lugudega lõbustada. Mina valisin raamatust esimese päeva. Kõik jutud olid seotud ristiusuga, kõige parem näide selleks oleks teine novell kus juut vahetab enda usu ristiusuks.Selle jutu jutustas Neifile. Juttudes oli sees ka palju kavalust. Iga lugu lõppes sellega kuidas keegi suutis kellegi ikka üle kavaldada, olgu selleks kas raha või positsioon. Lugusid jutustasid nad enda ja teiste kogemuste kohta ja sammuti erineid ideid võeti ka kuuldud juttudest.
Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises) – tegevusega. Tamla Motown Tantsumuusika Valjud ja võimsad sünkopeeritud rütmiga bassikäigud Gospellikud vokaalharmooniad Keerukas orkestratsioon Keel- ja vaskpillid Kvaliteetsed lindistused Motowni tuntumad artistid Ansamblid: The Temptations, The Supremes, The Jackson Five Solistid: Stevie Wonder, Diana Ross Stevie Wonder - I just called to say I love you Stax Võrreldes Motowni lugudega lihtsamad, vähem meloodilised, sageli rämedavõitu Sageli kasutati improvisatsiooni Harmoonia lihtne, põhines kolmel põhiakordil Saatepillideks kitarr, bass, trummid, vahel klahv- ja vaskpill Staxi tuntumad artistid Eddie Floyd, Wilson Pickett, Otis Redding Eddie Floyd - Knock on woo d Kolmanda suure plaadifirma Atlantic Recordsiga on seotud sellised staarid nagu Ray Charles, Aretha Franklin, Sam Cooke ja Roberta Flack Roberta Flack - Killing me so ftly
Andrus Kivirähk Koostaja: Rühm: A. Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17.august 1970.aastal ja on eestikirjanik. Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust Töötab hetkel Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud. Elulised situatsioonid segunevad tema näidendeis viidetega fantaasiamaailma ning muutuvad seeläbi ilmnenud äärmuslikus
eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt. Mu lemmikpalaks oli laul, mis kandis nime ,,Hymn to Chess". Esituse tase oli suhteliselt kõrge, suuri apsakaid ei tehtud. See lugu tekitas energilise tunde, kuna sisaldas kiireid rütme, sellepoolest see mulle juba alguses meelde jäigi. Võrreldes teiste lugudega polnud see midagi nii hea, kui mulle siiski meeldis, kuna see sobis sinna konteksti. Võrreldes teiste kontserditega oli see mu jaoks tunduvamalt igavam, kuna minuarvates kindel teema puudus ja see hakkas juba meenutama telekast nähtavaid seebikaid oma suhtedraamade osas. Huvitavaks läks siis kui lava jagunes pooleks ja ühel poole hakkas laulma suur koor. Mulle ei meeldinud see, et tegevust oli liiga vähe. Ma sain etenduselt teada, et etenduse ajal mängib orkester lava all.
septembri katastroofi USAsse suures lennukis täiesti üksi ning teine huvitav lugu oli selle kohta, kuidas Inglismaal ühel festivalil pidi Arsis algselt esinema 300 inimesele, aga suure publiku huvi pärast esinesid nad hoopis 3000 inimesele. Esinejad olid minu meelest väga profesionaalsed, sest nad olid harjutanud juba aastaid. Nad said väga hästi hakkama kõigi raskete lugudega. Publik oli väga lummatud sellest kaunist kontsertist. Soovitan kõigil vähemalt korra elus käia mõnel Arsise kontserdil juba sellepärast, et Aivar Mäe on väga huvitava ja toreda jutuga. Minule meeldis see kontsert väga.
Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö; - suur infovoog; - suhete interaktiivsus; - võrgustiku kasv ja omavaheline suhtlemine; Kollane meedia on ajakirjandus, mille alla kuuluvad: 1. tabloid 2. kõmu 3. sopa 4. bulvari 5. kommerts Kollast meediat nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks. Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised
aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul ,,Unelm vaid" (orig. ,,I Dreamed a Dream") püsis pikka aega mitmete raadiote tabelites ning ETV edetabelisaates ,,7 Vaprat". Paljud kriitikud hindasid tema esitust väga kõrgelt ning nimetasid seda üheks paremaks rollitäitmiseks terves etenduses. 2002. aastal ilmus ansambli Mahavok 20. aastapäeva puhul ka topelt CD-kogumik ansambli parimate lugudega. Ansambel ilmus algkoosseisus lavale ning andis Eestis arvukalt kontserte. Praegu elab Kare Kauks Tallinnas koos oma abikaasa diplomaat Indrek Oravaga ning neil on kaks tütart Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kare_Kauks Kehra kooli almanahh
naisterahvast. Kogu etenduse vältel ei seisnud nad minutitki paigal kogu aeg käis samaaegselt laul ja tants. Mõtlesin, et sellisel rütmitunnetusel peab olema geneetiline põhjus. Ma ei kujutaks ette ühtki eesti naist niiviisi poolteist tundi järjest ,,vehkimas" ja ,,lõõritamas". Laulude valik oli muidugi esmaklassiline alustades Gerschwin'i ,,Summertime'iga" ja lõpetades Cocker'i oma lugudega. Siinjuures on huvitav, et esineja ei kasutanud mingeid pürotehnilisi või muid abivahendeid oma sõnumi effektiivsemaks kohaletoimetamiseks. Olen märganud, et mõned esinejad püüavad just selliste ,,trikkidega" eesti publikut köita... Muusika ja Joe Cocker'i karismaatiline isiksus olid need, mis naelutasid
Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga vaimustuses polnudki,aga nüüd sellel kontserdil olles tulid mul tema esitatud lugude ajal lausa
Ta kohtub paljude erinevate inimestega ning enda sõnul ka armub uuesti mitu korda. Armuda ta küll võis, kuid oma naist ta ka armastas. Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti.
Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi toimub. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult oskavad ka teised lugeda, kuid vaid siis kui Jänes või Öökull on selle neile ette lugenud. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi
Essee - The Beatles The Beatles oli Livelpoolist pärit rock-ansambel. Ansambel oli väga mitmekülgne, alustades balladitest ja lõpetades tantsulise rock-lugudega. The Beatles oli ka üks olulisi tegureid 60'datel aastatel aset leidnud sotsiaalsel ja kultuurilisel revolutsioonil. Biitlite koosseisu kuulusid John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr. Lennoni õlul oli peamiselt vokaalne pool, kuid ta mängis ka rütmikitarri, klahvpille ja basskitarri. McCartneyl oli vokaal, basskitarr, kitarr, klahvpillid, flüügelhorn, löökpillid jm. Harrisonil oli vokaal, soolokitarr, sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm
mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nime, hääl ja nägu (Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin), Lennu taadu)
Foo Fighters on Ameerika alternatiivrocki bänd, mis moodustati 1994. aastal Nirvana trummar Dave Grohli poolt. Bänd sai oma nime II maailmasõja ajal liitlasvägede lennukipilootide poolt kasutusel olnud hüüdnimest tundmatute lendavate objektide kohta. Foo Fighters (1995) bändi debüütalbumi lood kirjutas Grohl ise ja mängis salvestusel kõik instrumendid peale. Seejärel sattus Grohl kokku endiste Sunny Day Real Estate liikmetega. Grohl andis neile kasseti oma lugudega ja mõne aja pärast liitusidki bändiga bassist Nate Mendel ja trummar William Goldsmith. Samuti Nirvana tuuridel kaasa teinud Pat Smear. Foo Fighters alustas oma esinemistega Portlandis, (Oregon). Goldsmith lahkus bändist "The Colour And The Shape" lindistuse alguses, kui ta läks tülli Grohliga. Smeari lahkumine järgnes 6 kuud hiljem. 1997. aastal asendati trummar Taylor Hawkins'i ja kitarrist Franz Stahl'iga, kuid Stahl'il paluti lahkuda enne
Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda väljamõeldud anekdoot. Mulle endale ei meeldi väga anekdoote rääkida ,aga
kohta, toidu kohta jne. Nõuanded Räägi kõva ja selge häälega! Nõuanded Mida totramaid asju sa teed, seda suurem on tõenäosus saada rahvas endaga kaasa elama, ära karda jääda lolliks vaid lase end lihtsalt lõdvaks! :) AVAKÕNE Avakõne Avakõne on õhtu alguse üks tähtsamaid hetki, see peab olema naljakas, kaasa haarav ja huvitav ning ei tohiks olla väga pikk!! MUU Õhtut võib alati rikastada naljade, tsitaatide ja toredate lugudega, aitab hästi publikuga kontakti saavutada! Edu teile 3.aprillil!!
Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991
TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI EELKÕIGE TANTSUMUUSIKA TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI VALI NING VÕIMAS, SÜNKOPEERITUD RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST ARMASTUSEST JA SÜDAMEVALUST. STAXI TUNTUMAD ARTISTID EDDIE FLOYD WILSON PICKETT OTIS REDDING ATLANTIC RECORDSIGA SEOTUD ARTISTID RAY CHARLES ARETHA FRANKLIN SAM COOKE
Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus. Autor näitab, et peategelasega juhtub palju, kuid läheb alati hästi. Romantismile tüüpilised jooned olid need, et huvituti paljudest teadustest ja mustast maagiast. Mulle ei meeldinud see raamat sellepärast, et stiililt on poeetiline ja koosnes dialoogist. Süzee polnud põnev selle poolest, et see on nii ettenägelik, kuna juba maast madalast oleme kokku puutunud lugudega, kus reeglina hea võidab kurja. Ei saa välistada, et igal halval küljel on ka oma hea külg, nimelt on selles loos kindlasti ka midagi õpetlikku.
,,Hingede öö" kui seisukohavõtt ja sõnum Annika Ojala Karl Ristikivi on oma teoses ,,Hingede öö" kujutanud ühte aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või lähed teise ilma
täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi,
Kuidas suhtutakse tänapäeva Eesti ühiskonnas surma? Selgita, too näiteid! Minu meelest näiteks, kui sureb keegi kuulus ja tähtis Eesti jaoks (nt. Taavi Peetre) siis läbi meedia küll pole aru saada, et seda hirmsasti südamesse võetaks ja ega mina isegi ei mõtle sellele. Kindlasti võetakse seda rohkem hinge, kui ollakse meie sealt lahkunuga eriliselt seotud (nt M. Jackson), keda austatakse siiamaani, tehakse tema lugudega kontserte, riietutakse nagu tema jne. Seega selleks, et inimest mäletataks ning peetaks meeles ka pärast surma, peab ta olema inimeste jaosk väga tähtis, aga kokkuvõtteks enamasti suhtuvad eestlased surma magedalt. Morrie ütleb: "Kõik teavad, et peavad surema, kuid keegi ei usu seda. Kui usuksime, teeksime kõik teisiti". Mida teeksime me teisiti? Ehk kasutaksime rohkem elu võimalusi ei lükkaks kõike edasi, ei oleks kinni vaid materiaalsetes
ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl võib juhtuda ime" (Ehala) solist Risto Paiste, ,,Ära kao" (Lehto) solistid Ave Opp ja Andres Opp, Coming of age (Loughlein); EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor ,,Sauer" ,,Jeruusalemma tütred" (Tobias), ,,Laudate" (Nystedt), ,,Seisab valurikas ema" (Sisask), ,,Kui kallis on Sinu arm" (Kaasik), Jõulurööm (Videen); segakoor ,,Sauer", ,,Saada mind Sa" (Kõrvits) solist
õigustanud mõisnikke välja ja selline asi nagu võõrvõim on põhjustanud mitmeid ülestõuse ning see juba näitab, et selline asi ei tohtinud eesti poegades olla. Talupojad vaesed ja mõisnikud rikkad, ent talupojad töökad ja mõisnikud lihtsalt laisad p***d, kes vahtisid oma uhke näoga otsa ja ütlesid: "Kasi tööle!" hea, et selline asi enam ei eksisteeri. Mida me siis küll teeks, kui veel olekski? Kes seda teab... Minu lõppsõna on: Vilde üritas, vähemalt minu arvates oma lugudega välismaal pilti ette lüüa neile, kes ei teadnud, milline tunne on olla ori ja kui hullumeelne see võib olla...
lõppes 1517. aastal, kui Osmani türklased alistasid omakorda Palestiina, on antud kogumik tähtis osa Mamluki dünastial valminud kirjandusest. Ühtlasi on tegemist ka esimese proosateosega araabia keeles. Maailmas leidub väheseid sarnaseid kirjandusteoseid, mis on kandunud üle arvukatesse kultuuridesse hõlmates peaaegu kõiki maailma kontinente. Mitmed Pärsia ja Araabia miniatuurid, seinamaalid, vaasid jms on dekoreeritud Kalila ja Dimna erinevate lugudega. Sellel Süüria väljaandest pärineval illustratsioonil veab jänes ninapidi elevandi kuningat näidates talle kuu peegeldust.
Viis oli täiendatud karjumiste ja südantlõhestavate oigamistega. Hõiked, mis peegeldas saksofon, ühtisid inimese nutu, häda, hüüe, appikutse ja palvega. Muusika oli kirjutatud minooris ning orel aitas rõhutada seda. Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad võrreldes teiste lugudega ning sarnanesid Sebastian Bach´i loomingutele. Ka viimasest kontserdil esitatud palast ,,Meie Isa palve" olin ma vaimustuses, kuna nii hele ja rõõmus meloodia pani mõtlema headest läbielatud sündmustest. Hetkeliselt pead tõstes nägin ilusaid vitraaze ning tundsid põlevate küünalde soojust. Lõpus võin lisada ainult seda, et kõik kuuldud teosed andsid kohalviibijatele võimalust elada tundmistetormi all, alates rahust ning jõudes hingepiinade ja häiredeni. Inimesed said laskuda
ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla. Esimesena kõlas nende repertuaarist üks minu lemmiklugusid ,,Blackbird". Aeglase ja rahuliku palana lõi see saali meeldiva õhkkonna. Järgnes ,, I hear your heart" , millega ansambel saavutas 2006 aastal Eurovisoonil 16. koha. Esineti ka mitmete lätikeelsete lugudega. Kuna järgmine päev oli naistepäev, soovit kõigile naisoost kontserdikülastajatele ilusat naistepäeva ja tervitati looga ,,Can't take my eyes off of you". Kõlas ka minu absoluutne lemmik ,,VINDO", kus noormehed laulavad nii eesti keeles, nagu nad seda ise kuulevad. See on aga üpris naljakas, sest mina näiteks ei saa nendest sõnadest mõhkugi aru. Suur show kaasnes ka Micheal Jacksoni ,,Billie Jean"-iga ning Mika ,,Grace Kelly"-ga.
muusika taktis liigutusi tegema panna. See laul tekitas minus palju emotsioone. Tunded olid vaid positiivsed. Laul meeldis mulle juba ennem kontserdi külastamist ja pala suurepärane live esitus tekitas seoses selle looga veel suuremaid emotsioone. Lugu oli meeldejääv oma erilise rütmi ja huvitavate sõnade poolest. See lugu oli väga kaasahaarav. Pala oli natuke rahulikuma tempoga, kui mõned teised lood, kuid siiski sobis see täiuslikult stiililt ka teiste esituses olnud lugudega kokku. Olen varem käinud nii mõnelgi suuremal kontserdil, kuid võin kindlalt väita, et see oli minu elu parim muusikaelamus. Kontserdi atmosfäär oli fantastiline ja ma jäin täielikult konserdiga rahule.
Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ja Riho Sibulaga CD `Öö on öö' millel Heikki Kalle ja Indrek Hirve looming. 1998 tuli Jäääär koosseisus Jaan, InBoil, Tõun ja Tarz jälle kokku. Järgneva 10 aasta jooksul salvestati `Tartu - väike puust linn' (1998), `Oota' (2003), `Väikesed raamatud' (2004), duubelplaat (teine ketas Jäääär `tribute') `Ei üle ega ümber' (2005), kontsertplaat koos hää sõbra Bonzoga `VIIS (4+1)' (2005), DVD `Vaaaata'
„Goluboi ogonjok“ (Sinine tuluke). See oli uue aasta vastuvõtu saade ja seda vaatas kogu Nõukogude Liit. • Hakkas peale üks suur kontsertturnee, mis kestis 1989. aastani. Sagedased esinemised televisioonis, kontserdid miljonilinnades: Moskva, Leningrad, Taškent, Tseljabinsk, Odessa jne. • 2009 - Apelsin 35, millest ilmus 2014. aasta kevadel ka esimene Apelsini DVD. • 2012 - ilmus esimene kauamängiv CD-plaat „Kauge hüüd“ paljude uute lugudega. • 11.05.2014 - 40 aastat ansambel Apelsini tegevusest Kontserdid Kontserdikavad koosnesid omaloomingust, huumorist ning läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming
Hotelli Päikeseterrass oli kaunistatud küünaldega ja see tekitas minus väga hubase tunde. Kõik oli tehtud just selliseks, et inimestel oleks hea muusikat kuulata. Kuna polnud lauljannast varem kuulnud, pani mind imestama, et nii palju huvilisi oli kohale tulnud. Esinejad suutsid luua täpselt vastava atmosfääri ümbrusega, rahulik ja hea oli kuulata nende laule samal ajal nautides restoranis pakutavaid hõrgutisi. Jäin rahule kõikide lauljanna esitatud lugudega, kuid nüüd retsensiooni kirjutades ja laule meenutades tulid mul meelde lood, mille kuulamist eriliselt nautisin. Üheks selliseks looks oli Eivør´i lugu "True love". Lugu ise oli juba mõtteliselt kaunis ja edastas ilusa sõnumi tõelisest armastusest. Loo alguses oli meloodia mahe. Lõpu poole läks lugu aga rütmikamaks ja võimsamaks, mille tulemusena muutus ka rahvas elavamaks. Minu meelest sobisid Eivør´i kõlav hääl ja laulu rütmilisus imehästi kokku. Meeldis väga
Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks. Pillidena kasutati torupilli, parmupilli, karmoska, erinevaid vilepille ja kitarre. Oli kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad ja algul oli kõrval raske harjuda, et uue pilli häält tunnetada. Saali sound oli väga hea, kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik arusaadavalt kuulda
See lugu oli Arvo Pärdi ,,Alleluia-Tropus" ning jättis väga hea mulje. Huvitav teos Arvo Pärdi poolt. Mind pani selle laulu puhul kohe imestama meeste vokaalsed võimed. Mõnes kohas lauldi väga kõrgelt. Teiste laulude seast paistis silma Gruusia rahvalaul ,,Seien romelman", kus üks laulja laulis soolot ning teised lauljad laulsid ainult tausta. Soololauljal oli väga tugev madal hääl ja laul oli üpriski rõõmus ja energiline. Üldiselt sai ansambel kõigi lugudega suurepäraselt hakkama. Lauludes oli väga palju keerutamist ühe noodi ümber, kuid lauljad suutsid kõik keerutused väga puhtalt laulda. Ka lugude dünaamika oli suurepärane, vahepeal vaikne, siis jälle vali. Mind pani imestama ka see, et kuidas lauljad suudavad nii kaua järjest laulda ilma hingamata. Kõik laulud olid väga voolavad ning nagu ei märganudki, et nad vahepeal hinganud oleks. Lauljatel oli kindlasti väga väsitav koguaeg järjest laulda
Saada seminariõpetajaks? · Oli 16-aastane · Ainus võimalus haridusteed jätkata · Õpetati ka eesti keelt · Püüdis esmakordselt saksa keelest tõlkida eesti keelde Algkooliõpetajana Tallinnas 1820-23 · Oli 19-aastane · Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused · Võttis hoolsalt eratunde et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid · Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega Koduõpetajana Peterburis 1824-25 Elu Peterburis MIKS? Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks HEA Oskas saksa keelt Oli omandanud algkooliõpetaja kutse Kõrge palk ja soodsad elutingimused Elu Peterburis HALB Puudulik vene keele oskus Prantsuse keelt ei osanud (vene aadlike suhtluskeel) Ei kodunenud maailmalinnas Sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli 1826
Daamid veel naersid Giotto loo üle, kui kuninganna käskis Fiamettal alustada: Pamfilo hulkurite mainimine, kes teile, daamidele, pole nii tuttavad. Tuli mulle meelde lugu kus on näha nende üllust ja seepärast peangi teile sellest rääkima: Ei ole kaua möödunud päevast mil meie linnas pesitses mees, Michele Scalza nimeline kõige meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid. Kord ühel peol, kuhu ta nendega kutsuti Mont'Ughi pool, hakkasid noored mõtisklema, kes on Firenze parimad dzentelmenid ja kes kõige pikimast dzentelmenide põlvnemisest.Uberti ütles üks, teine Lamberti või mõni teine perekonnanimi, olenevalt spiikri eelistusest, kui järsku Scalza hakkas naerma ja ütles:,, Te puupead ei tea millest te räägite. Kõige suuremad
Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil olid laulusõnad väga korrektselt väljendatud. Väga meeldis mulle nende positiivsus ja sära laval, see ei lasknud enda meeleolulgi langeda.
Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,Kafka, Dostojevski. · Filmid: Fellini filmid
Varakambris saab näha ja osta erinevaid meeneid, samuti käsitööd. Varakambris pakutavate esemete hulgas on ka vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid. · Kalevipoja muuseum on asutatud 2001. a lõpul ja avatud alates 11. maist 2002. Muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas. Põhjuseid, miks muuseumi nimeks sai just Kalevipoja muuseum on mitmeid. Näiteks Jõgevamaa ja Saare vald on ju tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Seal on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, sood, hobuse jäljed jpm.. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol? Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi
Lisaks meeleoludele pean ka ära märkima, et ka eestikeelseid palasid oli ning kui ma õigesti mäletan, siis isegi Ladina-Ameerika rütme. Mulle jäi eriti siiski silma nende suutlikkus enda meeleolu muuta, nimelt nad suutsid enamuse publiku siiski panna kaasa elama oma suhtumisega. Kui olid positiivselt meelestatud lood, siis nad ka ise oma energilise meeleoluga tegid selle loo väga kaasahaaravaks ning ka tundeküllasemate ja vähe kurvemate lugudega suutsid nad välja mängida vastava meeleolu. Tuimaks nad publikut igal juhul ei jätnud ning veelkord tahan ma mainida, et nende üleminekud olid märkimisväärselt kiired ja tugevad. Sujuvat üleminekut eriti ei olnud, mis tegi ka esituse kuulamise põnevamaks. Ühtegi solisti ma otseselt välja tuua ei tahaks, kuna neil kõigil oli võrdne roll ning igaüks andis panuse, et meeleolu üleval hoida, kuna nagu öeldud on nad kõik solistid ning igaühel oli soolo osa.
Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte"
noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel ,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele olid kõrged nind pidin veidi pettuma. Koidu laulud meeldivad endiselt,