Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsensioon 2013 „Juu jääb“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Muusika retsensioon
Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud „Juu jääb“ kontserdi kohta, mis
toimus 3. juulil Arensburgi hotelli Päikeseterrassil. Festival toimus juba 17. korda ning on kindlasti üks oodatumaid suvesündmusi,
sest Eestis on ju vaid loetud arv muusikaüritusi, mis võivad
niisuguste traditsioonide üle uhked olla. Nii otsustasimegi emaga
ühel mõnusal suveõhtul ka ise seda kuulama minna.
Sel aastal esines
kontserdil Fääri saartelt pärit lauljanna Eivør
Pálsdóttir, kes on rahvusvaheliselt tuntuks saanud. Eivør
esitab ühtviisi lummavalt nii kantriballadi, klassikalist aariat või
jazzlaulu. Kontserdil esitas ta enamasti enda tehtud laule, kuid
tuntud on ta ka Fääri ballaadide ja lugulaulude esitamise poolest.
Ta esines koos Mikael Blakiga, kes mängis bassi ja klahvpille.
Sellise
kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata
Muusika retsensioon 2013-Juu jääb- #1 Muusika retsensioon 2013-Juu jääb- #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliis Mets Õppematerjali autor
Muusika retsensioon kontserdikülastusest. Käsitleb ka muusikalist oskuslikku sõnavara.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Muusika retsensioon: Arensburgi päikeseterrass

Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud elava muusika õhtu kohta, mis leidis aset Arensburgi päikeseterrassil, neljapäeval, 20. augustil algusega kell 20.00. Esinejateks olid Saaremaa kohalikud muusikud Andreas Hõlpus ja Robin Mäetalu. Kontsert oli tasuta. Kontsert kestis kuskil poolteist tundi koos väikese vahepausiga. Andreas enamjaolt laulis ning saatis vaid mõnda lugu kitarril, küll aga Robin saatis kõiki laule kitarril kaasa. Kuna mõlemad noormehed minu enda

Kontserdipäevik
thumbnail
3
doc

Muusika retsensioon “Kevade ootuses”

Muusika retsensioon Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust. Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis mind tõesti m?

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

argpüks, argpüks!» «Ta on tõesti viimane argpüks,» pomises peremees d'Artagnani juurde astudes ja teda meelitamisega lepitada püüdes, just samal kombel, nagu valmis käitus haigur teoga. «Jah, viimane argpüks,» ümises d'Artagnan. «Daam aga oli väga ilus.» «Missugune daam?» küsis peremees. «Mileedi,» kogeles d'Artagnan. Ja ta minestas uuesti. «Olgu pealegi, et kaotasin kaks külalist,» ütles peremees, «aga üks jääb mulle ometi; olen päris kindel, et ta vähemalt mõned päevad siin viibib. Üksteist eküüd teenin ikkagi.» Nagu teada, oli d'Artagnanil kukrus järel just üksteist eküüd. Peremees arvestas, et reisija haigus kestab üksteist päeva ja ta kasseerib iga päeva eest ühe eküü. Kuid ta 19 oli teinud oma arvestused ilma reisijata. Järgmise päeva hommikul tõusis d'Artagnan kell viis üles, läks ise alla kööki ja nõudis lisaks mõnedele ainetele, mille kohta meil

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Imelik lugu: kogu rahvahulk, kes veel äsja nii ärritatud oli, ootas nüüd komödiandi sõnu uskudes kannatlikult -- see tõestab vana tõde, mida meie teatrid iga päev kogevad, et kõige parem abinõu rahvast kannatlikult ootama panna on kinnitada, et etendus kohe algab. Kuid skolaar Joannes ei maganud. «Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu

Kirjandus
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

“ tunded ja vajadused ning kus peab valitsema tasakaal teatud kohustuste ja õiguste vahel, „Vat lähen jah. Ongi üks kuradi nõme tund!!“ Corey tormab välja. „õpetavad“ nii õpetajad kui õpilased üksteist läbi igapäevaste suhtumuslike käitumisviiside. Õpetaja hüüab talle järele: „Ah nii! Kohtume peale tunde!“ Sellest jääb väheks, kui piiritleme õpilase korrarikkumise eraldiseisva teemana, mis puudutab Corey (nüüd juba poole koridori peal) hüüab vastu: „Ei huvita!“ ainult õpilast. Igas koolis võivad samad õpilased käituda erinevates olukordades ja erinevate õpetajatega erinevalt. Õpetaja käitumisel ja õpilase käitumisel on vastastikune mõju nii teine-

Psühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun