Ökoloogiline eluviis (0)

Ökoloogiline eluviis Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks 
väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise 
eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi
pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes 
lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses. Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja 
keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. 
Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, et 
nende eluviis ongi kõige moodsam. Olgu siinkohal lühidalt üles loetud põhimõtted, mida ökoinimesed igapäevaelus järgida püüavad: toit 
peab olema taimne ja eestimaine, mõningal määral ka ökoloogiliselt puhas välismaine; energiat tuleb 
tarbida võimalikult vähe; prügi peab sorteerima; uusi asju soetatakse vajaduse, mitte meelelahutuse 
pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt.
Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada 
oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan 
kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu 
turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt
leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. 
Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean 
luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll. Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 
60 krooni banaanikilo ja 40 krooni šokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need 
tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu 
eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene 
jälgib. Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et 
need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents 
mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja 
see on kurb. Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama 
firma müüb nii tavalist kui mahedat õiglase kaubanduse kohvi. Et natuke võtame kohviistanduste jaoks 
vihmametsi maha ja natuke oleme õiglased ka. Viimased näited iseloomustavad hästi seda, et rohelisest 
eluviisist on saanud mõnes mõttes moeasi ja suurfirmade uus sissetulekuallikas. Ettevõtted püüavad 
ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis 
on siltide taga. Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi 
järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival 
maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole 


kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik 
keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, 
et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed. Mida kirjutab artikli autor ökoinimestest?  a. Nende eluviisi kajastatakse üsna vähe.  b. Nendesse suhtumine on valdavalt halvustav.  c. Nende hulka võib lugeda ka pensionärid.  Millist põhimõtet järgib ökoinimene?  a. Tarbida odavaid toiduaineid ja asju  b. Hoida kokku energiat ja piirata tarbimist  c. Loobuda kodukeemia kasutamisest  Millest soovitab autor eluviisi muutmist alustada?  a. Osta kõiki kaupu ökopoodidest  b. Loobuda uute asjade ostmisest  c. Muuta oma tarbimisharjumusi  Kuidas hangib autor igapäevaseid toiduaineid?  a. Käib turul ja ökokeskuses ostmas  b. Teeb sisseoste kallites ökopoodides  c. Sõidab maale talunike käest ostma  Milline ebameeldiv üllatus tabas hiljuti autorit?  a. Ökopoes oli väga väike puuviljade valik.  b. Ökopoes olid müügil ülikallid maiustused.  c. Ökopoest ostetud kaup oli kaugest riigist pärit.  Mis muudab artikli autori murelikuks?  a. Ökokaupadena püütakse pakkuda ka tavalisi tooteid.  b. Ökokaupu ostetakse sageli ainult moe pärast.  c. Ökokaupade tootmisel kasutatakse üha rohkem naftat.  Mis on artikli eesmärk?  a. Tutvustada ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid  b. Tutvustada ökoloogilist eluviisi isiklike kogemuste põhjal  c. Tutvustada kodumaiste ökokaupade suuremaid tootjaid