kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis Sarnased jumalad Skulptuursed teosed SÕJAKATE JOONTE Sarnane olme Hobused ja sõjakaarikud PUUDUMINE
ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. Alumistel korrustel majandusruumid, ülemistel eluruumid. · Palju treppe. · Lossides oli ka veevärk ja kanalisatsioon. · Aknaid ei olnud. Ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. · Losside seinad olid puitkarkassiga savitellistest, väljast kivipalaatidega kaetud ja laed puust. · Puust olid ka Kreeta lossidele omapärased allapoole peenenevad sambad. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kujutav kunst. · Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega
Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks. Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutav kunst- selles püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt mingit riskantdet rituaalset mängu mängides.
Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest
Rootsi heliloojad Jan Bark ja Folke Rabe on koomilistest efektidest küllastunud tromboonikvarteti "Bolos" autorid. Muusikaline koomika paneb kuulajaid muigama ja naerma tänu muusikavälistele assotsiatsioonidele, muusikast endast pole ju naermaajajat. Samade heliloojate koorilauludes tehakse nalja häälitsuste, kõne ja liikumisega. Teatavasti aitas impressionism kaasa varatute klasside inimväärikuse tunnustamisele, valides lihtsaid motiive, eelistades roosidele ja lossidele kapsaid ja hütte, rõhutades oma vastumeelsust igasugu peenutsemise ja sotsiaalse lihvituse suhtes.
18s alles märgati. Ikonograafia antiigist, Mercuriuse pulm. Pieta ja Justitia pikkus üle 2m. Viimane osa lõpeb Veenusega. Antud antiigi vaimsus, teatud moraal. Plastilisus annab siiski mõju gooti laadist. Taheti kinkida paavstile (Inn III). Palju meistreid. Lõplikult valmis u 1600. Nimed juures. Veenus vokiga. Euroopas esimene sõlmvaip, mida teatakse. Ilusaid vaipu on leitud ka Norrast. Tsükkel "Kuud" ühes kirikus. Kevad: Mai samast sarjast. Vaipu tehti palju, ka nt lossidele, mitte ainult kirikutele. Siiditootmine, kangaste kudumine levinud. Metallehistöö: suured keskused Moseli orgudes, Reini joa prk-s. Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks. Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238
Maksupoliitikas rentis kuningas maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles'i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada, millisesse ühiskonnakihti isik kuulub
vähe kaupa ning viiakse välja võimalikult palju. Nii saab riik omale palju kulda ning hõbedat, mis on riigi võimekuse sümbol. Maksupoliitika käis kuningal nii, et ta rentis maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes maksis oma rahakotist vähem. Louis XIV ajal rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid Vahemere-äärseid sadamalinnu Prantsusmaa läänerannikuga. Louis XIV abiellumine Louis XIV oli abielus hispaania Marie Theresega. Nad abiellusid 9. juunil aastal 1660. Enne abiellumist oli suur küsimus, et kellega abiellub Louis XIV. Tõsiselt kaaluti vaid kahte
Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli Prantsusmaa intervendid välja ajanud. Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda. Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste vabastamiseks. 19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste aitamiseks, kes tahavad vabaneda türanniast. Tuntuks sai loosung ,, Rahu hüttidele, sõda lossidele". Vallutatud aladel leidsid zirondiinid palju poolehoidjaid. Eriti agar oli Hollandist välja aetud Klootz, kes jutlustas ülemaailmsest revolutsioonist ja kutsus ülemaailmset vabariiki looma. Danton ja zirondiinid piirdusid siiski Prantsusmaa ,,loomulike piiridega". Vaenulike riikide tülliajamine ei õnnestunud. Peale monarhia kukutamist katkestas enamik riike diplomaatilised suhted Prantsusmaaga. Erandiks olid USA, Sveits ja Rootsi.
Tänu sellisele ,,onupojapoliitikale" tõusis alates 14. sajandist esile ka Vasade suguvõsa. Upplandi alamaadlist Põhjamaade kõrgaadliks Kuigi sellel ajal ei kasutatud veel nime Vasa ja üldse suguvõsanimesid veel ei kasutatud, siis alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Aga tagasi minnes Gustavi eelkäiate juurde, siis nad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias üles poole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497
Kõrgemates kolides omandati ka teadmisi loodusteadustest, matemaatikast ja meditsiinist. Hariduse omandamine kestis kümneid aastaid, koolid koondusid raamatukogude ümber. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusena on meieni jõudnud tõendeid, et koolis õpiti süsteemselt lugema ja kirjutama. Kirjutaja elukutse oli nii tähtis, et selle eriala jaoks leidus koole kõige rohkem. Esialgu pidi kool valmistama kirjutajaid ette lossidele ja templitele. Kuid koolivõrk arenes, programmid laienesid ning selle tulemusena arenes välja teadlase-õpetlase tüüp, kes valdasid kõiki neid valdkondi: teoloogia, botaanika, zooloogia, mineraloogia, geograafia, matemaatika, grammatika, lingvistika. Enamus koolilõpetajaid suunduski tööle losside juurde, templitesse või jõukate inimeste kirjutajateks, kuid mingi osa pühendus teadusele ning õpetamisele. Meditsiin,
Paabeli torn . Paabeli torn Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst Ishtari väravad Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid erineva suurusega eriilmelistest ruumidest ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust. Lossidele olid omapärased allapoole kitsenevad sambad. Egeuse kunst oli rõõmus ja värviküllane kunst, kus kasutati türkiissinist, punas ja kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr
Püha Peetri kirik Prantsusmaa Versailles' loss *(algus 17.saj keskpaik) *Louis XIV rajamise algataja *seal töötas Pr arhitektide, skulptorite, maalijate paremik *arhitekt- Jules Hardouin-Mansard- hämmastas suurejoonelise ansambliga-lossi juurde kuulus suur park ja hulk kõrvalhooneid *Uudne lossi põhiplaan: loobuti esmakordselt kinnisest siseõuest, selle üks külg jäeti avatuks. Lisati 2 gigantset tiiba, lossi üldpikkus 580 m. Selle põhiplaan sai eeskujuks enamikule Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m Peegligalerii,mille ühes seinas olid aeda avanevad suured moodsad aknad ja teises sama kujuga peeglid. *Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäidiseks. Pr pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria: teedevõrk ja lilleklumbid mood geomeetrilisi kujundeid, puid ja põõsaid pügavad aednikud annavad neile arhitektoonilise kuju
paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede toestamiseks, vaid ka ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidele andsid ilmet vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad tihti kaetud krohviga, millele maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. · Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid · Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad.
Siis algab peloponnesose tõus, seal olevad lossid ja riigid on haialaste omad. need jõuava kesk kreeka ja peloponnesose saarele _ _ _ _ eKr. Nende algkodu oli Doonau tasandikel. Nad olid väga sõjakad. Kreeta lossidel on arvukad seinamaalingud mis kujutavad mänge ja merd, siis ahaialaste maalingud kujutavad sõda ja jahtimist. nad vallutavad kreeta. ahaialaste lossid on tugevasti kindlustatud, neid võimsaid kaitsemüüre on kutsutud kükloopilisteks müürideks. [46] lossidele on omane ka korrapärane põhiplaan vastupidiselt kreeta omadele. see kõik lähtub kesksest saalist e. megaronist [46] Saali keskel oli kolle kus tehi süüa või soendati end. Hiljem on megaroni jäljendatud templite kaudu. Losside juurest on leitud ka sügavaid kaevutaolisi kuningate haudasid. prooviti teha kupleid, kaasa pandi ka hauapanused, kuid mitte niipalju kui egiptuse vaaraodel. nn. agamemnoni kuldmask. 16. saj hauda kuulub. Vana Mesopotaamia kunsti 4 ajastut
Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused. Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja arvatavasti oli nende kohal ka avaus, millest suitsu välja lasti. Megaroni kõrval oli rida teisi ruume. Mükeene sammas oli eranditult alati puust, kuid sama kujuga mis Kreetalgi..
varakamale ja mõjuvõimsamale Medici suguvõsale (Palazzo Medici-Riccardi, 1444-59). Tähtsaim uuendus, mida Michelozzo rakendas, oli ruudukujuline kaaristuga ümbritsetud õu. Hoone on ehitatud tahutud kiviplokkidest, mille töötlus peeneneb korrus-korruselt ülespoole. Kogu hoonet kroonib vägev peasimss. Fassaadile lisavad elavust ka teise ja kolmanda korruse paarisaknad Palazzo Medici-Riccardi sai küll eeskujuks teistele Firenzes ehitatud lossidele, ent samal ajal säilitas igaüks neist oma eripära. Palazzo Strozzi ehitust alustas 1489.a. skulptorina tuntud Benedetto da Maiano (1442-1497). Loss on ehitatud ümaralt tahutud kividest, mis aga on väiksemad ja ühtlasemalt kihitatud kui näiteks Palazzo Pittil. Lossi keskel, nagu teistelgi palazzodel, on kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Vormitäpne liigendus muudab hoone suursuguseks ja esinduslikuks.
asetuse - sellise, mis pidi andma inimesele turvalise tunde - üleujutuste, vaenlaste jms eest, sümboliseerides samal ajal ka iidset keskkondlikku korda. Egiptuse linnad meenutasid õitsvaid oaase, mis sageli olid vaenlaste sissetungi ja Niiluse üleujutuse kaitseks ümbritsetud valliga. Egiptuse iseloomu põhiomaduseks on matemaatiline regulaarsus ja absoluutne sümmeetria. Sirged teed olid orienteeritud sageli lossidele ja templitele, kusjuures paraadtänav võis olla kuni 40 m lai. Sellist paraadtänavat ääristasid mõlemalt poolt palmiread. Templite läheduses oli tee sageli kaunistatud sfinksidega, mis omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e
annaabi.ee 
