kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi, et ta mehe hellust kunagi tunda ei saanud. Andres isana ta oli ka laste suhtes üsnagi karm, samas aga lootes alati, et nad jäävad Vargamäele. Raamatus pole ühtegi kirjeldust, kus Andres oleks lastega koos
Majandusuudised, sport ja ilmateade jooksevad aeg-ajalt vestlusest läbi ning ,,kes-käib-kellega"-uudised liiguvad kiiremini, kui valgus. Ka pimedast magamistoast pole juttugi, seksijutud on ammugi kooli päevavalguslampide alla või äärmisel juhul koolibussi hämarusse tiritud. Koolibussi tagumine pink on tegelikult parim koht noorte vestlustest ülevaate saamiseks. Seal võib vaikusest ainult unistada, kui jutuvada hetkeks katkebki, siis ainult selleks, et mõnda lorilaulu laulda või mobiiltelefonist kõlavale lööklaulule kaasa ümiseda. Täiskasvanuil on muidugi keeruline sellistest jutuajamistest aru saada, kuna iga teine sõna on släng või tuleks hoopiski tärnikesega asendada. Igaüks aga mõistaks hiljemalt poole minuti jooksul, et õpetajad istuvad põhjusega esimestes pinkides ning vanasõnast ,,rääkimine hõbe, vaikimine kuld" pole noored kuulnudki.
Näis, nagu oleks Vargamäel lasunud needus, mis teeb sealsed perenaised nukraks ja murelikuks, nagu oleks seal raskem elu kui mujal. Kui muidu tundusid kõik Vargamäe naised kangelased, et sellist rasket koormat kanda, siis oli ka üks tõeline antikangelane. Selleks oli saunatädi. Ta oli sterotüüpne lõualõksutaja, kuulujuttude kärme levitaja ja liialdaja. Ta kuulutab naabrite tülliminekut, tema viib Jussi vaimselt ummikusse, tema lõhub lorilaulu kättetoimetamisega ja õpetajaprouale koputamisega Andrese ja Mari võimaluse rahumeelsele ja õnnelikule kooselule. Kuigi saunatädi oli õel ja veidi kuri, oli ta ka töökas nagu teisedki Vargamäe naised, sest ta käis tihti perel abiks. Kui raamatut pealiskaudselt vaaadata siis tundub esmaolulisena meestevaheline jagelemine, kuid kandvaks hääleks (eledaks jealeks) tundemaailmas, mis määrab põhimeeleolu, jäävad siiski naistegelased ja nendega toimuv
Krõõt mõtles, et looma eest peab muretsema, iseenda mitte. Krõõda jaksamise lõpp ja surm tulid üheskoos. 2.Andrese abielu Mariga Andrese ja Mari abielu määrasid: a)enne surma palus Krõõt, et Mari hoolitseks tema laste eest. b)Jussi surm c)lapsed oli vaja üles kasvatada ja Eesperesse oli perenaist vaja. Abielu ei kujunenud õnnelikuks: a)Jussi surm jäi painama b)Mari hoidis salaja alles Lullu lorilaulu ja see külvas Vargamäele nukrat meelt. c)Andrese arvates käitus Mari perenaisena ikka nagu Sauna Mari- iga tühise asja pärast vaevas südant. Mari pidi arupidama kuidas oleks käitunud Krõõt tema asemel. Andresele valmistas abielu Mariga pettumuse, sest neil olid teineteisel omad mured ja rõõmud. Lõpuks oli töö ainuke õige ajaviide, ajatapmine, ning tõsine lohutaja. Mari ei julgenud Andresega Jussist rääkida ja mees ei pannud märkamagi, kuidas ta kannatas Jussi
ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad
Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles. Contra luulekogud on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.1 ,,Konnula luulelaad on lihtsamast lihtsam: mida autor enda ümber näeb ja kuuleb, selle kohe sealsamas või veidi hiljem kusagil põlvepeal lorilaulu toonis kirja paneb. Meetodit võiks iseloomustada ka nii: Contra paneb oma paugud poolpimesi karja sekka ära, küll mõni haavel ikka kellelegi pihta läheb." 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra
Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt. Mari tunneb endiselt, et on Sauna-Mari, mitte perenaine. Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt, Andres ähvardas isegi saunalised välja visata. Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres,
Õpetajl oli kõik teada ja see üllatas mõlemat. Õpetajaütles Andresele, et armu peab nõudma, mitte õigust ja õigus teeb su südame kõvaks, su meele kurjaks, õigus paneb silm silms vastu, hammas hamba vastu. Andres mõtles, kust kiriku õpetaja seda kõike teab. Tuli välja, et sauna tädi käis õpetaja naise pool ja rääkis neid jutte. Õpetaja naine rääkis kuuldu edasi õpetajale ja see teadis kõike oma koguduse liikmete kohta.*Pearu palkas Laulu-Lullu lorilaulu tegema. See läks pulma ja laulis, aga nii et endres ei kuuleks. Andres saatis kellegi teise enda eest kuulama ja sai teada, millest laul oli ja lõi Laulu-Lullut.*Marile ta sellest laulust ei rääkinud, aga varsti leidis Mari aidast lauluraamatu vahelt teksti- see oli laul. Ta peitis selle riiete alla. Kuid Andres sai sellest siiski teada ja käskis Maril selle laulu tema kätte tuua. Mari keeldus ja siis tahtis Andres Marit lüüs, aga lapsed tulid Mari ümber ja siis Andres ei löönud
Tähendamissõnalikkus. Hiljem üdilikkuse tuum taandub, lorilaul jääb tagaplaanile, tähendamissõnade pool tõuseb esile. Suurem selgus ja ühemõttelisus. Süvenevad müstilise kallakuga religioossed huvid. Eetiline, alandlik joon. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem. Rohkem vaba vormiga luulet. 11. Hando Runneli luule. „Avalikud laulud“, „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“, „Punaste õhtute purpur“. Maapealne luuletaja, rahvaliku stiiliga. Lorilaulu sissetung luulesse. Rahvuslik hoiak on algusest peale ilmne, sobib klassikalise rahvusliku refleksiooniga. Pidev tsensuuripiiride kompamine, eriti 70.-tel, kui tal tekkis peaaegu sportlik hasart, kui kaugele saab minna, kuni tsensuur teksti läbi laseb. Raamatud saavad teatud määral tsensuurisündmusteks, iga uue raamatu puhul imestatakse, kuidas see ilmuda sai. Põhinõksud tsensuuriga mängimisel olid allusioonide ja tekstiväliste viidete kasutamine. 12. Viivi Luige luule ja proosa.
Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju). Kunstluules elustub uuema rahvaluule ja lorilaulu poeetika. Luule laulmine. Laul kahandab luuleteksti autonoomsust. Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal),
XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama. Ants lõikas XXII Kirikuõpetaja noomib Andrest ja Marit. Nad pidasid pulmad, noaga ussihammustuse jalast välja. Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta. Mari leiab hiljem laulu Kirjutaja toob jõepõhjast kahvad ära. Köster ja kirjutaja läksid luule sõnad. pärast vaidlema. Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast. Andres saab teada, et Maril on XXXIX Noor Andres paneb Pearu paika lõhkudes tammi ära, aga laulu sõnad ja käsib need ette lugeda
eitedelt täiendavaid teateid. · Mari ja Andrese pulmad. Maril südametunnistus raske. Sellest hoolimata ei läinud enne pulmi pastori juurde. Pearu tellimisel tegi Laulu-Lullu laulu, mis mõnitas Andrest, Marit, Jussi. Sai vastu vahtimist. Mari leidis kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe ja lehelt tolle otsitud laulu. Sellest ajast peale hakkas aidaust lukustama. · Andres tunneb, et Mari on talle võõras, kui kuuleb, et too on tema eest saladust (lorilaulu avastamist) varjanud. Mari aga võtab väga südamesse, kui Andres teda Krõõdaga võrdleb (,,Krõõt nõnda ei teinud") · Peres ollakse sõnakehvad. Alles kevade poole, kui sama tüdruk jäi teiseks aastaks ning saabus uus sulane, noor, pikk ja sihvakas, tekkis Eesperre rõõmsam meeleolu. · Maril Andresega esimene laps Indrek. Ristiisa Hundipalu Tiit. · Krõõdalt kolm tütar: Liisi, Maret ja Anna. Ja poeg Andres. Marilt poeg Indrek ja ka Jussi lapsed: Juku ja Kata
igatsusluuletustega, elujõu kinnitustega, romantiliste mälestuspiltidega, mis segunesid unelmate ja unenägude kirjeldustega. Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme. 3) Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega - absurditeater NÄITAB olemise absurdi, mitte ei arutle elu mõtetuse üle Peateema: inimese olemisseisund maailmas:
Põhjenda näidete abil. Billy jaoks ei olnud sõda naljakas, kuna ta pidi pidevalt võitlema oma elu eest. Näiteks see, et ta oli riides nagu kloun oli seetõttu, et tal oli vaja igalt poolt omale riideid korjata, sest muidu oleks ta surnuks külmunud. Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga
Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli. Tuleb Tartusse tagasi. Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa. Kirjastaja roll tänaseni konkureerima teiste rollidega. Pikka aega olnud abielus luuletaja Katre Ligiga. 1965 Maa lapsed 1970 Avaliikud laulud
Kõiki luuletajaid ühendas optimistlik ellusuhtumine ja poolehoiu avaldamine kõigele inimväärsele, soov avastada maailma ja minevikuga arveid õiendada. Luulemuutuste taga olid eelkõige Jaan Kross, Ain Kaalep (nt kogud "Aomaastikud", Järvemaastikud", "Klaasmaastikud", "Paani surm ja teisi luuletusi") ja Ellen Niit ("Linnuvoolija", "Vee peal käija"). Hando Runnel nimetab neid "hilinenud põlvkonnaks". Luulesse ilmus ka regilaulu (Paul-Eerik Rummo) ning riimilise rahvalaulu ning lorilaulu elemente. Eesti luule kõrgaeg oli 1966-1968 (Alveri "Tähetund" 1966, Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"). 1966-71 ilmus 99 luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta. Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja
välja ja andis Lullule kõva hoobi. Mari leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult peale hobuse-kohut saanud.Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul tahtis A teada kus see on aga Mari ütles
Mitte see, mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse: interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust. Rõhutatud kaasaegsust. Kristian Kirsfeldt jämekoomiline ,,Kalevipoeg 2.0" (2010) hea eesti näide, kuidas muinasmineviku kangelasnarratiiv kaasaegse mentaliteetidega üle kirjutatakse. Järgitakse eepose tegevuskäiku samm-sammult midagi välja jätmata, kõik kohad kirjutatakse üles massikultuuri keeles, action filmi poeetikat kaasates. Lorilaulu traditsiooni elustumine (joomine, söömine, seks jms). Müütiline minevik asendatakse kaasaja tegelaste, reaaliate ja keelega. Arne Ruben ,,Volta annab kaeblikku vilet" (2001) - 20. Sajandi alguse Euroopa ja Eesti. Sotsiaaldemokraatia sünd, töölisliikumine (1905.a revolutsioon). Kehastab mineviku rasket ja tüütut teemat üpris kergelt, teatava koomilisuse registris. Peategelane Gustav Kalender Volta tehakse noor tööline satub Kesk-Euroopas dadaistide ringkonda.
seal seisnud. Kunagi ei olnud Vargamäel vargaid kardetud, sellepärast olid ka kõik uksed lahti. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga
teatraalne paisutus koguaeg sees. Kui Üdi lõpetab ja Viiding alustab. Toimub muutus ja selles muutuses võib näha ka osalist eneseheitlust. See ei tähenda seda, et mingi stiil on täielikult maha jäetud. Juhan Viidingu luule on selline luule, mida Üdi oleks võinud kirjutada – see pole tüüpiline, kuid kuhugi servaalale mahuks ta ära. Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi tähendamissõnade pool tõuseb esile. Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust,
sest kartis vargaid- muidu oli see koguaeg seal seisnud. Kunagi ei olnud Vargamäel vargaid kardetud, sellepärast olid ka kõik uksed lahti. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga
Ühelt poolt on see arusaadav, teiselt poolt aga nagu oleks mingi konks. Arusaadav selles mõttes, et ta toetub uusromantilisele põhjale, on natuke rahvakeelsem aga esialgu range vormiga autor. Selle juures on lugejal kohe aru saada, et tegemist on tugevalt isamaalise autoriga. Sege, et isamaluule lõi retseptsioonile sooda pinnase. Konks aga selles, et Lepik hakkab uuema rahvalaulu võtteid varakult kasutama (lorilaulu). Mõnel juhul ka otseselt irriteeriv lorilaul joomalaul. Rõhutatud madalaus või veidi solgine lehk on sellel juures, see võiks olla midagi, mis viisaka ja konservatiivse lugeja maitset proovile paneb. Võib öelda, et see stiil seeditakse kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget. Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv,
Naine lamas ta kõrval. Perekond: naine; poeg. Surmapõhjus: loomulik surm 4.36. Vidrik Lill Sünnikoht: Harala 14 Olemus: Kunstiinimene, kes tahtis oma luuletustega kuhugi jõuda, aga ei jõudnud, sest aeg polnud selleks soosiv; harrastas ka näitlemist; esineja; loov isiksus; Lugu: Kui ta ostis endale Ratniku poest maniski ja selle selga pani, tundis ta suurt enesekindlust ning tegi Saluotsa poistest ja Harala tüdrukutest krõbeda lorilaulu. Asjaosalised said aga nimetatud laulust teadlikeks ning vandusid kättemaksu. Kui Vidrik tuli seltsimajast näitemängu proovilt, püüdsid Harala tüdrukud ta metsa vahel kinni ja Pilve Manta toppis ta püksid kõrvenõgeseid täis. Hiljem võttis Vidrik Manta ära ja nad said kaks tütart. Kui majas tekkisid tülid, põgenes Vidrik oma luuletustesse. Ta saatis neid mitmesse lehte, aga need naasesid alati viisaka kaaskirjaga, et ta kirjutaks küla kultuurielust jne. Oma
annaabi.ee 
