Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja tema isikut suunata. Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed, selle Kuningriigi rahva kõigi seisuste seaduslikud, täievolilised ja vabad esindajad, esitavad Williamile ja Maryle, Oranje printsile ja printsessile, deklaratsiooni, mille ülalnimetatud lordid ja alamkoja saadikud on järgmiste sõnadega kirja pannud. Seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Alamatel on õigus kuningale palvekirju esitada
Sotimaa 1542 1548 Maria Stuart sündis 9. detsembril, 1542. aastal. Ta isa on kurb, et tema ainus pärija pole mitte poeg, vaid tütar. Ta näeb selles vaid õnnetust ja ütleb oma viimased sõnad: "Ühe naise kaudu on kroon meile tulnud, ühe naisega kaob ta taas." Masendunud ja valitsemisest väsinud James V sureb mõni päev hiljem. Maria Stuart, olles vaevalt kuue aastane, pärib Sotimaa kuningriigi. Sotimaa lordid ja parunid polnud ustavad oma valitsejale. Nad ihkavad võimu ja raha, ning see vaesuses vaevlev riik polnud midagi muud kui võõraste võimude alaline verine mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõttu käis alaline võitlus.
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha)
· Elas Louis XIV õukond, mis ehitati valitsuse residendiks 19. Louis XV ja Louis XVI kes olid, mida tegid? Kuidas erines nende valitsus Louis XIV omast? · Nad olid priiskava elustiiliga, nende eluajal läks Prantsusmaa kriisi, valitses näljahäda 20. Inglise parlamentarism mida tähendavad mõisted parlamentaarne monarhia parlamentalismi vorm, kus riigipeaks on monarh ülemkoda tähtsamad lordid alamkoda madalamad lordid toorid õigusjärgse Inglismaa kuningaJamesi pooldajad viigid uue trooni kandidaadi pooldajad 21. Miks puhkes Inglismaal kodusõda? Puhkes, kuna tekkisid vastuolud sotlastega. 22. Kes olid ja mida tegid Charles I Inglismaa ja sotimaa kuningas aastatel 1625 1649, kes alustas Inglismaa kodusõda James I - Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastal 1603, kes ühendas Inglismaa ja sotimaa ning nimetas neid Suurbritanniaks Oliver Cromwell Inglise kodusõjas sõjaline juht 23
Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte
Balti riigid. Nim. Ülem- ja alamkoda. Kodade erinevus: 1)komplekteerimise viisid- alamkojad valitakse otsestel valimistel. 2) töövaldkondade jaotus (maj.- ja finantsküsimused alati alamkojas). SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest · Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma, I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas. · Komisjonid(tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2
Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus 3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid, hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel- kelleks olid rüütlid. Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel Inglismaal lordid, Hispaania grand, Saksamaalt herr, Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja) (Cervantes ,,don Quiote" mingi pede kirjanik oma teosega) Don Quioute oli vaene hidalgo, kellest tänapäeval on tulnud mõisted kurvakuju rüütel, mis tänapäeval sümboliseerib lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema) Ministeriaal algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid
Allutas kiriku valitseja võimule, kirikul ei olnud enam nii suurt tähtsust Kuninga võimu alla kuulusid erakordselt suured maad Prantsusmaal Richard Lõvisüda Henry Teise järeltulija, kes sai Inglismaa valitsejaks. John Maata Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest. 1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament, mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda, kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras kuninga võimu. Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks.
Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Parlamendid võivad olla: Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs Ühe koja plussid: Kahe koja plussid: Vahetus, kiirus läbimõeldus Läbipaistvus, selge vastutus stabiilsus
a Waterloo lahing 1867- 1868.a Inglise- Etioopia sõda 1853- 1856.a Krimmi sõda 1967.a riikliku valuuta naelsterlingi devalveerimine 1952.a võimule sai kuninganna Elisabeth II Suurbritannia seaduslikud võimuorganid. Suurbritannia valitseb parlamentaarne monarhia. Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseadlikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords) ja alamkojas (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks. Ülemkoda koosneb päritava aadlitiitliga isikuist: printsidest, soti peeride esindajaist, iiri peeridest, kohtunikest,
Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väike-vasallidega. (erandiks olid ainult vaimulikke vürstiriike valitsevad piiskopid ja abtid, kes kuulusid vaimulikuseisusse.) Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine
Suurbritannia parlamendi Lordide kotta kuulub umbes 1200 aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Ka need silmapaistvad inimesed, kellele kuninganna on kinkinud aadlitiitli (nt Margaret Thatcher, Paul MacCartney, Elton John), võivad kuuluda Lordide kotta. Tegelikult osaleb Lordide koja töös vaid viiendik neist, kellel on selleks õigus. Et üks inimene ei saa üheaegselt olla nii Lordide koja kui alamkoja liige, loobuvad need lordid, kes tahavad teha tõsist poliitilist karjääri, kohast Lordide kojas ning kandideerivad valimistel alamkotta. Sajandite jooksul on kujunenud tava, et olulised poliitilised otsused vaieldakse läbi ja sõnastatakse just alamkojas. 9 Valitsemine ja avalik haldus Kuigi Lordide kojal, kes peab Esindajatekojas vastu võetud seadused kinnitama, on vetoõigus, ei kasuta lordid seda peaaegu kunagi.
Praegu tunnistatakse üldist pressivabadust, mis tähendab publitseerimise õigust ilma igasuguse eelneva tsensuuri või litsentsita ja karistust kartmata, kui tegutsetakse seaduslikkuse piirides. Võib öelda, et algul tegeles ajakirjandusteooria ajakirjanduse rolliga poliitilises protsessis. Termini ,,neljas võim" mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte. Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J
riigid) kahekojalisteks (Suurbritannia, Saksamaa jt) Kahekojalised: ülem- ja alamkoda. Formaalselt on kojad võrdsed, pigem alamkoda tähtsamgi. Kojad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade jaotuselt. Kodade moodustamine: 1. alamkoda moodustatakse kõikjal otseste üldiste valimiste teel. 2. ülemkoda: *seisulik koda, sinna kuuluvad tiitlikandjad (Suurbritannia). Kuna korraga ei saa kahes kojas olla, kandideerivad lordid, kes tegelikult tahavad poliitikaga tegeleda, alamkotta. *piirkondade esindus (Venemaa, USA) Riigikogu ülesanded: võtab vastu seadusi ja otsuseid otsustab rahvahääletuse korralduse valib Vabariigi Presidendi ratifitseerib ja denonsserib välislepinguid annab peaministri kandidaadile volitused Valitsuse moodustamiseks nimetab Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimene,
Valitsuse vahetumisega vahetatakse need liikmed välja, seepärast pole Bundesrati deputaatide ametiaeg erinevalt teiste riikide parlamentide ametiajast kindlaks määratav. Üldreeglina on parlamentide ülemkodade volituste aeg tavaliselt 5-7 aastat, Ühendriikides näiteks 6 aastat, kusjuures iga 2 aasta tagant uuendatakse 1/3 Senatist. Briti parlamendi teine koda moodustatakse üsna arhailises korras. Sinna kuuluvad kõigepealt pärilikud lordid, seejärel eluaegsed lordid, kelle nimetab monarh valitsuse ettepanekul kas eriliste teenete eest (koos aadlitiitli andmisega) või ametikoha järgi. Eluaegsete peeride hulka kuuluvad eriliste teenete eest nimetatud isikud, kelleks on tavaliselt teenekad poliitikud, seejärel ametikoha järgi mõned piiskopid ja seaduse lordid/kohtulordid (law lords), kelleks on endised madalama astme kohtunikud, sest Briti ülemkoda on samaaegselt nii seadusandlik organ kui ka riigi kõrgem kohtuorgan.
Enamasti kontrollivad , et tagapinklased hääletuste ajal kohal oleks . Parteihierarhias on piitsameheks saamine suur edusamm, mis viitab sellele,, et nad on teel eliidi poole . On olemas ka peapiitsutaja. - 659 seats Parlamentarism üle euroopa on allakäigul . Parlamendid meenutav üha rohkem turismiatraktsioone. Lordide koda: Tony Blairil õnnestus läbi viia reform , et takistada pärilike lordide automaatse õiguse lordide kojas osaleda. Kõik lordid ei löö kaasa lordide töös. Töötav osa on enam vähem sama suur kui alamkoda. Lordide koja pol meelsus oluliselt mitmekesisem kui alamkoja oma . Lordide koja esindajate hulgas suure osa moodustavad mitmepinklased, kes otseselt ei toeta ühte parteid , kuid üle poole on neist konservatiivide toetajaskond. Lordide koda ei algata seadusandlust, ei hääleta eelarve ja maksustamisega ja raha kogumisega seot seadusandlust . Lordide koda peab heaks kiitma muud alamkojast tulnud
Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee,
Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille
annaabi.ee 
