rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma
Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline ) KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ;
munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3. Tsütoplasma + + Tsütoplasmas paiknevad organellid. 4. Lüsosoom + - Selles lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid. 5. Golgi kompleks + + Selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. 6. Mitokonder + + Varustab rakku energiaga. 7
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid rakutuum-kontrollib ja suunab raku elutegevust ribosoom-sünteesitakse valgud
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumsed rakud (prokarüootsed) Päristuumsed rakud (eukarüootsed) · Bakterid *Taime ja loomarakud · Rakutuum pole eristunud *Rakutuum Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus · Raku ümber on tsütoplasma, mis sisaldab palju vett ning milles on lahustunud ained.
bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsed, nendel esineb piiritletud rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Prokarüootsed ehk eeltuumsed on sellised, millel puudub piiritletud rakutuum (puuduvad ka mebraansed organellid). Prokarüootideks on bakterid.
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet.
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse
täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e
Kõige suuremad rakud on lindude, näiteks jaanalinnu munarakud ehk munarebud. Vöötlihasrakk on küll 30 cm pikkune, kuid palja silmaga pole teda võimalik vaadata oma väikse läbimõõdu pärast. Rakutuuma ehituse järgi jaotatakse rakud 1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa
1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)
· Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja
tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb päristuumsetel rakkudel fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Loomarakkude membraan sisaldab alati ka kolesterooli. · Kaitseb rakku · Seob organellid tervikuks · Ühendab rakud kudedeks · Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja Tsütoplasmavõrgustik - ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Eristatakse karedapinnalist- ning siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik ER pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees
Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk
aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahetust tsütoplasmaga. ________________________ kooslsus - eriliikide, populatsioonide kogu ühes elupaigas populatsioon - rühm ühtlikki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas
Päristuumne rakk · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid(puudub membraanika piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure) · Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. · Viirused ei ole rakulise ehitusega ja ei kuulu eel- ega päristuumsete hulka · Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust · Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained )
tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erand sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-,
Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Raku tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNAd, valke, RNAd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumakeseks nimetatakse piirkonda, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid)
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka loomaraku koostisesse. Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast
TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3. Mitokonder varustab rakku energiaga. 4. Rakutuum juhib ja suunab raku elutegevust. 5. Kromosoomid paiknevad raku tuumas,
eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine
· Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees)
MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA? Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE? Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja seal välja. Tuumasisest plasmat nim. karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid.
7. Milline peab olema naha tervisehoid? 1) Nahka tuleb hoida puhtana 2) Nahka tuleb niisutada 3) Tuleb juua vett 4) Ei tohi igapäevaselt kasuta antibakteriaalseid seepe 8. Loomaraku rakuosade ülesanded 1) Tuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, seal paikneb pärilikusaine 2) Rakumembraan katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub raku aine- ja energiavahetus 3) Mitokonder varustab rakku energiaga 4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid,
Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
