PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA ALLIKAS (VÄIKE-MAARJA VALD) • SIMUNA ALLIKAST EHK KATKUALLIKAST SAAB ALGUSE PEDJA JÕGI. VARANGU SINIALLIKAD (VÄIKE-MAARJA VALD) • ALLIKAD JÄÄVAD VARANGU LOODUSKAITSEALALE. • ALLIKAD PAIKNEVAD VARANGU JÕE ALGUSES 300 M PIKKUSEL ALAL. LEMETI KIVI (VIHULA VALD) • LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI
km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on tähistatud ning annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht
laudtee. Veel parem on, see et, räätsad annavad võimaluse liikuda keskkonnasõbralikult astudes puutumatule rabapinnale sohu vajumata. Lähim koht, kus huvitavat ajaveetmistegevust saab harrastada, on Tolkuse raba. Isiksustele, kes pole vastuvõtlikud uutele ning ekstreemsetele tegevustele võib pakkuda vaheldust ning veidi põnevust ka tavapärane jalgsimatk, mis on kombineeritud teiste matkaliikidega. Minu kodukohas võib jalgsimatkale minna näiteks Tolkuse raba laudteele või Kabli looduskaitsealale. Puhkus ja töövõime taastamine peaks olema iga inimese jaoks tähtis. Need, kes seda aga ei väärtusta, peaks seda harrastama just looduses. Minu arvates on lausa patt eirata looduse poolt antud võimalusi avastada kuldset sügist põnevate sügisvaatluste kõrvalt, või käsitleda seda lausa omaette vaatlusena. Minu kodukohas on selleks võimalus antud mitmeid, nii, et kasutamata neid kindlasti jätta ei tohiks.
Kaitse-eeskiri seab liikumispiirangu üksnes Ürgmetsa sihtkaitsevööndile, mis kuulub Natura 2000 Järvselja loodusalade koosseisu. Siin tuleb välistada igasugust inimmõju, seetõttu tohivad uudistajad liikuda üksnes laudteel. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=243 2. http://www.loodusring.ee/uus/content/j%C3%A4rvselja-looduskaitsealale? page=6 3. http://www.epl.ee/news/eesti/jarvselja-varjas-eestis-seni-nagemata-seent.d? id=51286429 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaunis_kuldking 5. http://test.fotokogu.com/index.php?id=24&L=1&pid=8&add_lb=1 6. http://www.jarvselja.ee/?id=15&mid=14 7. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE2061600310&mount=view#HTTP5qa7dSPtwkGH3Kr0XoqaY20y1ckBv t 8. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apna_j%C3%B5gi.jpg 9. http://www.tageo.com/index-e-en-v-18-d-m3616759.htm 10
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997
südamest · Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe kaitsjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber · Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani · Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud · Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli
Kaitseala territoorium paikneb Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonnas ning selle pindala on 260 km². Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega.
Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Soontagana maalinn (10.12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel. Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale. Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased
ja taliteed. Üle Endla järve kulges Tartu-Tallinna talitee, kõrtsid olid Naval ja Haaval. Nüüd on vanad teed kinni kasvanud ning soostunud. Kunagi pani vesi tööle veskid Vardjal, Norras, Oostrikul. Põltsamaa jõel oli Jaani veski. Kõigist on alles vaid kivid. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=627] 05.10.10 11 Loodusturism Endla looduskaitsealale jäävad unikaalsed Norra-Oostriku-Vilbaste allikad. Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt. Matkarajad Endla järve matkarada (8,5 km)
Seetõttu ei saa praeguse seisuga öelda, kui palju säilinud niidukooslusi on suure või keskmise väärtusega ning kui palju pärandit on oma väärtuse kaotanud. Olenevalt niidutüübist on siiski 6070% rohumaadest püsinud hästi või rahuldavalt. Seega võib julgelt väita, et säilitamist väärivat pärandit on kõigest hoolimata veel küllalt. (Jürgens,K.,Sammul, M. Projekt, 2003) Niitude tänapäevane kaitsekorraldus algas Eestis 1996. aastal, mil esimest korda eraldati Matsalu looduskaitsealale riigieelarvest raha niitude hoolduseks. Alates 2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitse korralduse süsteem, mis vastab Euroopa Liidu maaelu arengu määrusele. Alates 2001. aastast on keskkonnaministeeriumi eelarvest makstud Eesti niitude hooldajatele 19 miljonit krooni toetust aastas. Hooldajad-lepingupartneid on olnud põllumajandusühingud, MTÜ-d, aga ka talunikud ja teised eraisikud.
TABEL: Puurmani vallas olevad looduse üksikobjektid EELIS-e andmebaasi andmeil Kaitsealuse liigi leiukohti on Puurmani vallas 139, neist 44 on taimede leiukohad ning 95 lindude/loomade leiukohad. Kõige rohkem on kaitsealuste liikide leiukohti Jürikülas 80, mis on ka mõistetav, sest Jüriküla hõlmab suurema osa Puurmani valda jääva Alam-Pedja looduskaitsealast. Lisades juurde ka Pikknurme ja Altnurga külades olevad leiukohad, mis jäävad samuti Alam-Pedja looduskaitsealale, on kaitsealaga seotud leiukohtade arv kokku 110 ehk ca80% Puurmani vallas olevatest kaitsealuse liigi leiukohtadest. TABEL: Kaitsealuse liigi leiukohtade jaotus Puurmani vallas külade viisi EELIS-e andmebaasi andmeil. Elukeskkona seisund: Jäätmete kogumise süsteemi arendamine toimub valla jäätmekava alusel. Valla territooriumil prügilat ei ole. Jäätmed transporditakse teiste piirkondade prügilatesse. Puurmani vald on liitunud Kesk-Eesti
Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väiksemaid laululinde. Lindude jaoks on eriti väärtuslik elupaik Endla järv (koos Sinijärvega), üks linnurikkamaid järvi Eestis. Järve ümbruses on ruumi karule, hundile ja ilvesele. Ka kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 10) Endla looduskaitsealal on palju kaitstavaid liike (135) ning nende säilimiseks peab hoidma sealset loodust puutumatuna. Lisaks Endla looduskaitsealale paikneb Jõgeva vallas Mustallika Looduskaitseala. Mustallika loodukaitseala on moodustatud 1992.a. Mustallika soo kaitseala baasil. Looduskaitseala pindala on 49,3 hektarit, sellest eramaad 31,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 17,8 hektarit. Kaitseala eesmärgiks on liigirikka allikalise madalsoo, seda ümbritsevate metsakoosluste ning väärtuslike poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala on tsoneeritud
Sookuninga looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Tali ja Saarde vallas. 1964. aastal võeti kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit. 1991. aastal loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. aastal. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kategooria liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga looduskaitsealale jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad umbes 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all. Soostik paikneb Sakala kõrgustiku edelaserval ja seal on Edela-Eesti vanimad suurrabad (http://loodus.keskkonnainfo.ee...). Suurimad on Tõrga (1291 ha) ja Rõiküla (1348 ha) sood. Rabades on ulatuslikud jõhvika ja murakaalad. Samuti on neil tähtis veekaitseline osa, sealt lähtuvad näiteks Reiu, Rannametsa ja Ura jõgi
Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [] Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada, mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka soostiku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seal on ära toodud kaitsealuste liikide nimetused nagu näiteks kassikakk, metsis, savipütt, laanepüü, sookurg,
(Suuroja 2011). Üheks maastikurajooni olulisemaks loodusväärtuseks on Põhja-Eesti klint, mis kulgeb mööda Põhja-Eesti rannikut ning paljandub katkendlikult. Selle eripalgelisuse tõttu on seda püütud esitada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30
mis. multimeedia laboris. Samuti on lubanud ajakiri "Hea laps" avaldada oktoobrikuu numbris laagris Foto- ja animatsioonilaagri laste töödest avati tehtud fotosid. 29. augustil näitus Y-galeriis ja see rändab hiljem ka Endla looduskaitsealale ning Tartu koolidesse Heli Erik ning noortekeskustesse. Septembrikuu jooksul Projektijuht MTÜ NÕMME KAKS TUHAT SUVELAAGRID Rahvusvaheline seikluslaager Avastaja 1 Rahvusvaheline seikluslaager Avastaja 2 Soomes, Bengtsåri saarel toimus juba teist aastat Osalejad olid vanema vanusegrupi noored (1315 Eesti ja Soome ühislaager Avastaja. aastat). Rohkem tegevust nõudis noortelt ka seik-
arvu ökoloogilise mõjuga seonduvaid uuringuid kasutada hinnangu andmiseks kehtivate korralduslike meetmete tegelikkusele vastavusele ja kohasusele; 2. Kui koormustaluvuse uuringuid pole veel läbi viidud, saab külastajate arvu ökoloogilise mõju uuringuid kasutada koormustaluvuse hindamisel. Koormustaluvuse hinnanguid saab külastajate arvu teades anda nii ühele konkreetsele rajale kui ka mingile looduskaitsealale tervikuna. Enamasti kaasnevad koormustaluvuse hinnangutega ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele (külastusest saadav rahulolu) aspektidele seatud standardid. Kui seire tuvastab, et nende kvaliteedi osas toimub langus, rakendatakse korralduslikke meetmeid. 21 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1.4 Külastuse arendamise põhimõtted
annaabi.ee 
