Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil Prantsuse, Hollandi ja Briti maadeuurijad püüdsid purjetada ümber Pühja-Ameerika. See ei läinud neil korda, sest loodeväil oli kinni külmunud. Meresõitjail ei õnnestunud ka leida kirdevälja ümber Aasia. Hilisemad maadeuurijad 1650. aastaks olid inimesed kaardistanud mandrite rannajooned. Järgmise 250 aastaga täpsustati detaile. James Cook uuris Vaikset ookeani. Lewis ja Clarke läbisid Põhja-Ameerika. Mungo Park, David Livingstone, Henry Stanley ja teised uurisid Aafrikat. 20. sajandi algul jõudsid maadeuurijad põhja- ja lõunapoolusele.
Henry Hudson Isiklikud andmed ■ Inglise maadeavastaja ja mereuurija ■ Elas u 1570 – 1611 ■ sooritas mitu reisi Põhja-meretee leidmiseks veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut ■ uuris piirkonda praeguse New Yorgi ümbruses, et leida lühimat teed Aasiasse. ■ Tema järgi on nimetatud Hudsoni väin, laht ja jõgi, mille ääres asuvad Hudsoni maakond New Jerseys ja Hudsoni linn New Yorgi osariigis. Viimane reis Eesmärk: leida Loodeväil Järgmised kuud veetis uurides ja kaardistades Hudsoni lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Laev jäi lahe lõunasopis jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma Kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond hakkas mässama Hudsoni, tema poeg John ja veel 6 meeskonnaliiget jäeti rannikule Neile jäeti püssirohtu ja -kuule, mõned odad, raudpott, toitu ja riideesemeid
Sveitsist pärit A. Piccard konstrueeris 1. Julius Caesar vallutas ja kirjeldas I saj eKr pärast II maailmasõda batüskaafi. LääneEuroopat. 2. Eesti alad kandis esimesena kaardile Ibn 2. Esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6
Cook ise seda ei uskund Sellel reisil käis Cook kahe laevaga- Adventure ja Resolution Seda kui lähedal Cook teise mandri avastamisele oli näitavad meile tema laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'' Kui ta tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites Kolmas ümbermaailmareis Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil ) Seekord asuti teele laevadega Resolution ja Discovery Sellel reisil avastas ta Jõulusaared ja Cooki saared Kui Cook Hawaiile naases koheldi teda Jumalana kuni üks tema meeskonnaliikmetest suri. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook ei ole Jumal Tekkis rüselus, mille käigus J.Cook jõhkralt tapeti Meeskonnal õnnestus põgeneda ning Resolution ja Discovery randusid kodusadamas 1780. aasta augustis. Kapten Cooki surm Suri 14. novembril 1779 , 51-aastaselt Hawaii saartel Huvitavat
Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast.
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'' Kui ta tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kolmas ümbermaailmareis Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil ) Seekord asuti teele laevadega Resolution ja Discovery Sellel reisil avastas ta Jõulusaared ja Cooki saared Kui Cook Hawaiile naases koheldi teda Jumalana kuni üks tema meeskonnaliikmetest suri. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook ei ole Jumal Tekkis rüselus, mille käigus J.Cook jõhkralt tapeti Meeskonnal õnnestus põgeneda ning Resolution ja Discovery randusid kodusadamas 1780. aasta augustis. Kapten Cooki surm Suri 14. novembril 1779 , 51-aastaselt Hawaii saartel
James Cook James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 ...
XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu. Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku. Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis. UUED PÕLLUKULTUURID Kolumbus tõi Euroopasse kakao, millest sai 17. saj Prantsuse õukonna lemmikjook. Päris sokolaadi hakati valmistama alles 18. sajandil. Tee tuli Hiinast Euroopasse 17. sajandil. Algul kasutati seda arstirohuna podagra ehk reuma, skorbuudi ja impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida-
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal ...
aastate jooksul. Sajandi lõpuks on võimalik temperatuuri surenemine terve 6 kraadi võrra. Ja igaüks neist kraadidest toob endaga hirmutavad muutused. Palju aastaid Mark Lynas kogus klimaatilise modellerimise tulemused, et teada saada kui palju iga temperatuuri ühe kraadi võrra tõus ähvardab meie Maad. 1 kraad Arktika ei jäätu pool aastat, avades loodeväil laevadetele. Lõuna Atlantikas tormavad orkaanid. Põud lääne Ameerikas-uued kõrbed. Inglismaal on soodsad tingimused viinamaarja kasvatamiseks. Kuigi et teata veel kindlalt, kas kliima soojenemine mõjutab maakera toiduainete tootmist positiivselt või negatiivselt, on selge, et niigi kehva tootlikusega alad kaotavad muutuste tõttu veelgi oma tootmisvõimet (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996 ). 2 kraadi
Referaat James Cook Koostaja.Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. C...
toodud hulga tähelepanekuid. Neist kõige enam kõneainet on tekitanud jääga kaetud ala ulatus: septembrikuuks oli see kahanenud hämmastavalt, viimaste aastakümnete kohta lausa rekordiliselt väikeseks. Kui 2005. aastal oli jääkatte minimaalne ulatus Arktikas 5,6 miljonit ruutkilomeetrit, siis 2007. aasta suve lõpus oli see vaid 4,3 miljonit ruutkilomeetrit 23% vähem kui senine 2005. aasta miinimum! See on niivõrd ekstreemne kahanemine, et 2007. aasta suve lõpus oli loodeväil täiesti ja kirdeväil peaaegu. Satelliidipiltidele tuginedes on välja toodud, et viimase kümne aastaga on jääkate Arktikas vähenenud keskmiselt 100 000 km² võrra aastas. 2007. aasta jääkatte ulatuse vähenemist peetakse siiski pigem erandlikuks, nagu ka 2005. aastal, mitte kliima soojenemise järsuks hüppeks. Mõnevõrra üllatuslik oli ka ala, mille arvelt jääkate Arktikas kahanes. Võiks eeldada, et suveperioodi intensiivse sulamise all kannatab pigem Euroopa-
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
Ära tuleks märkida ka see, et 0-20° paralleelide vahe on kolm korda väiksem kui laiustel 60-80°. Suur läbimurre merenduskartograafias 16. Sajandil · Palestiina kaart 1537. · Mercatori esimene maakaart 1538. See kaart oli esimene, kus oli ära näidatud, et Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika on eraldi mandrid. Märkimisväärsed omadused on veel, et Aasia ja Põhja-Ameerika on teineteisest lahus ja kujutatud on ka Loodeväil. · Flandria kaart 1540 · Euroopa kaart 1554 · Britannia kaart 1564 · ,,Ptolemaiose geograafia" 1578, esimene atlas Mercatori enda atlas ,,Mercator Hondius", sai valmis pärast surma 1606 91. Kartograafia areng Euroopas keskajal 92. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale o Itaalias - Vespucci (4 retke Ameerikasse), G.Cobato (Newfoundlandi saar), Marco Polo (reisid Hiinasse). o Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B
Hispaanlastele sai selgeks, et Indiasse nad pole jõudnud ning on avastanud uue mandri. Arvamuse sellest käis esimesena välja geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai manner nimeks Ameerika. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud itaallane Newfoundlandi rannikule Põhja-Ameerikas. 1500. aastal sattus portugallane teel Indiasse kirdetuule ja hoovuste mõjul tänapäeva Brasiilia rannikule. Kirde- ja loodeväila otsingud- loodeväil avastati alles 19. sajandi keskpaigas tõdemusega, et jääolude tõttu seda laevasõiduks kasutada ei saa. Terra australis- James Cook 1770- terra australis, oletatav manner, mis asub lõuna poolkeral. 17. saj alguses hollandlased jõuavad Austraalia põhja poole, kuid see on puhas kõrb. 1770. aastal James Cook jõuab Austraalia kagu rannikule, siis leitakse ka mandri mingisugune mõte. Esialgu kasutatakse mannert selleks, et inglased saatsid
tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tärkas eurooplastes huvi uue mandri vastu. 1788
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
