Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des
Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). PÖÖRLEMINE Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust)
4. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 3 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust)
lühikesed sõrmed, väga väike sünnikaal, nõrgad ja loiud liigutused, vaikne hääl, 1/3 lastest sureb esimesel elukuul, 5% elab aastani · Turneri sündroom: X0. Olemas vaid 45 kromosoomi, sagedus 1:2000- 2700. Väike kasv(alla 150cm), tiibjätke kaelal, küünarnukk muutunud nurga all, kehal palju pigmendilaike, munasarjad taandarenevad juba looteeas, vaimne areng normaalne, üle 95% loodetest aborteerub · ,,Supernaise" sündroom: XXX(X). Esinemissagedus 1:1000, vähene vaimne mahajäämus, sooline areng normaalne, järglased normaalse kromosoomistikuga, pikk kasv, väike pea · Klinefelter'i sündroom: XXY(XXXY, XXYY). Esmakirjeldus 1942, 1:700-1000, pikem kasv, väikesed gonaadid vähe testosterooni, sekundaarsete sugutunnuste puudulik areng, viljatud, vaimne mahajäämus IQ alla keskmise(80-88) · ,,Supermehe" sündroom: XYY Jacobi sündroom
endaga niiskust kaasa. Soolsus on suurem, kuna vähem sademeid. Sooja hoovuse mõju – asukohas on palju sademeid ja soe kliima, muudab kliima ühtlasemaks. Toob endaga kaasa niiskuse. Soolsus on väiksem, kuna palju sademeid. Tõusu ja mõõna teke, tähtsus Looded tekivad Kuu ja Päikese koosmõjul. Eriti tugevad on siis kui Päike, Maa ja kuu paiknevad ühel sirgel. Looded kannavad endaga kaasa ookeanist toitaineid, mis on väga hea väetis. Loodetest tulev energia on väga hea elektrienergia allikas. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus Järskrannikud – kuna veekogu muutub nendes kohtades kiiresti sügavaks, jõuavad lained rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud
vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). PÖÖRLEMINE: Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust)
hüdrofoobsest hüdrogiilseks ja seega saab seda jahutamisega eemaldada. Tähtis punkt on aga see, et toetusvõrgu eemaldamisel ei pruugi lihasmass jääda kultuurileheks vaid vajuda kokku. Kasvulahus Lihasrakkude kasvatamine toimub tavaliselt loomses seerumis väga kallis lahus, mis ei sobi suure skaala tootmiseks ja ei võeta vastu ka tarbijate pool. Loomne seerum saadakse kas täiskasvanutelt, vastsündinutelt või loodetest. Kõige tavalisemalt kasutatakse veiste looteseerumit. Kuna seda saadakse loomadelt võib sellel olla koostises palju muutujaid ja ka patogeene. Veiste looteseerumi kogumine on ka eetiliselt palju probleeme tekitav. Sellele võib vastuseks saada teiste kasvulahuste väljatöötamine. See vähendaks ka protsessi kulusid. Seerumivaba kasvulahust on kasutatud juba kalkuni, lamba ja sea satelliitrakkude kasvatamisel. Ultroser G on üks näide kasutatavast seerumi asendajast
tulemuseks gastrula § Lootekestad kolm rakkude kihti trofoblastist § Lootelehed ainuõõssetel ja käsnadel 2, kõrgematel loomadel 3 o Lootelehtede teke 2-s staadiumis § Varane – kujunevad endo- ja ektoderm § Hiline – kujuneb mesoderm o Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma kohale) o Alguses, emakasse jõudes pesastud (ca 50% loodetest) o Lootelehed § Ektoderm – marrasnahk koos tema tekistega ja nahanäärmed, närvisüsteem, meeleelundite närvirakud § Endoterm – enamus hingamiselunditest, mandlid, sooltoru, seedenäärmed (ka maks), seedeelundid § Mesoderm – luustik ja lihastik, veresooned, naha alumised kihid, vedelad sidekoed ning kuse- ja suguelundkond, sisenõrenäärmed
Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...) Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas ta näiteks Patagoonia tasandikel maapinna kerkimise tulemusena siirdunud väikseid kive ja merekarpe ning Tšiilis avastas austrite kodasid loodetest kõrgemal, mida ei osatud selgitada muul viisil kui maapinna kerkimisega. Andidel avastas ta mõningaid puude kivistisi, mis olid varem kasvanud ranniku läheduses. Seda tõestasid fossiilide lähedal leitud teokarbid. Darwin järeldas, et korallidest atollide moodustumine oli üks etapp vulkaanilisesaare arengus. Oma teooriale õnnestus tal tõestust saada Kookossaartel randudes. (Charles...) Lõuna-Ameerikas kaevas C. Darwin maapinnast, kus esines palju kaasaegseid karpide
atmosfääris. · Maailmameri on ühtne veekogu, mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks, rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari, poolsaari, lahtesid, väinasid. · Maailmamere vesi on soolane aurumise tõttu, mis on suurem troopilise kliimavöötme aladel. · Vesi maailmameres liigub lainetuse, hoovuste, loodete mõjul. Vee liikumine on välja kujunenud pika aja jooksul ning sõltub valitsevatest tuultest, loodetest ja maakera pöörlemisest, veetemperatuurist, merepõhja iseloomust. · Sisevete hulka kuulub jõgede, järvede ja liustike vesi ning maa sees olev põhjavesi. Siseveekogude vesi on valdavalt mage. · Jõgede ja järvede vee omdused sõltuvad suurel määral kohalikest kliimatingimustest, pinnamoest, muld- ja taimkattest. · Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära. · Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud.
vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Merkuuri pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust)
· Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust)
Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus.
osa nahahaigusi, näiteks kongenitaalne ihtüoos e. kaasasündinud kalasoomustõbi. Sugu- ehk X-liitelised haigused Kui haigust kandev geen asub X-kromosoomis, tähendab see, et haigus ei avaldu naisel, kellel on ka teine, "terve" X-kromosoom, mis domineerib haige paarilise üle.Mehe Y-kromosoom seevastu ei ole suuteline X-kromosoomis asuva "haige" geeni toimet üle kaaluma ja seetõttu haigus saab avalduda. Pooled naissoost loodetest jäävad haiguse kandjaks, pooled meessoost loodetest haigestuvad. Näide: veritsustõbi (hemofiilia A). 34 Kromosoomide arvuanomaaliad Levinumad kromosomaalsed anomaaliad tekivad juhuslikult (sporaadiliselt) nn. reduktsioonjagunemisel (vt. eespool ptk. "Viljastumine"). Kui seejuures üks kromosoomipaar ei jagune ja selline sugurakk ühineb normaalse sugurakuga, saadakse 47 kromosoomiga rakk, milles ühes kromosoomide paaris leidub lisakromosoom (nn. trisoomia)
Coriolisi efekt), põhjast kerkib külmem toitainete rikas vesi. vett segundab jõe sissevool. Jõgi kannab sisse magedat vett, mis on kergem ja libiseb soolase vee peale ja kahe kihi vahele jääb kiht mida nimetatakse piknokliiniks. Kui see mage vesi liigub mere poole tekib väike nihe, piknokliinist haaratakse kaasa soolast vett. Alumises kihis tekib vaakum ja üles kerkib soolasem toitaineterikas vesi. Vesi soganeb ja veeõitsengut ei ole. Loodetest tingitud apvelling. 2 korda päevas. Mõningates isegi 4 korda. Ekvatoriaalne apvelling. 08.04.14 Lisatud.. Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani. Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul. Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia
10 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kaasasündinud arengulised häired: atsefaalia, mikrotsefaalia, kraniostenoos, neuraaltoru defektid. Neuraaltoru sulgumise häired – anecephalia – aju pole. Spina bifida – lülisamba defekt. Suur osa loodetest aborteeruvad, kaasnevad anomaaliad – südamerike, diafragaa defekt, ösofageaalne atresia, ravi kirurgiline. Kraniostenoos – Kolju luustumishäire(kolju on kitsas) •Õmbluste liiga kiire luustumine •Väline tunnus -pea ei kasva •Vaimse arengu mahajäämus hiljem •Vahel võimalik operatiivne ravi Mikrotsefaalia - Aju väike; vaimse arengu mahajäämus •Põhjuseks võib olla –geneetiline defekt –infektsioonhaigus
vee defitsiit ning ülsesse kerkib toitaineterikas ja külm vesi. Coriolise jõud mõjutab liikuvaid masse lõunapoolkeral vasakule ja põhjapoolkeral paremale. Jõgede sissevoolust tingitud upwelling Jõevool, mis tuleb estuaarist läbi, liigub ookeani vee peale. Hõõrdumise tagajärjel tõmbab kaasa soolast vett (mere pindmine kiht), pöördub C. Jõu poolt. Selle tagajärjel tõuseb alt külm vesi, mis hakkab segunema jõe veega. Kahe kihi vahelist piirkonda nimetatakse PIKOKLIINIKS. Loodetest tingitud vee segunemine Kuu ja Päikese gravitatsioonist tingitud. Vee liikumisega kantakse rannikule külma ja toitaineterikast vett. Tsirkulatsioonist tingitud upwelling Troopilistes vetes puudub vee jahtumine, seega pole võimalik kihistust võimalik lõhkuda. Mehhanismid: tuulte puhumine idast läände + C. Jõud vee ärakandmine ja defitsiit külm vesi asemele. Antarktiline divergents Samasugune apvelling toimub piki Antarktise rannikut. Põhjuseks 2 hoovust, mis kulgevad
populatsiooni ellujäämus ja viljakus. 30.Levik ja migratsioon. Levimine. 1. Kirjeldab viisi, kuidas indiviidid eemalduvad üksteisest. Nt noorloomad karja juurest; 2. Populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Nt loomadel invasioon ja migratsioon. Migratsioon ehk ränne – liigiisendite (massiline) suunatud liikumine ühest paigast teise. Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32.Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama
esinevad orkaanid, tõus 5,6 m. 26. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia merega, eraldab Apenniini poolsaart Balkani poolsaarest. p 120 km l 75 km lvs 115 m 27. Singapuri väin (on jätkuks Malaka väinale) ühendab Andamani merd Ida Hiina merega, eraldab Singapuri Sumatra saarest. p 59,4 miili l 6,5 - 11,4 miili sügavus 20 157 m Väinas on loodetest tekitatud hoovus kiirusega 1,6 sõlme. Tõus kuni 3,5 m 23. Skagerraki väin ühendab Kattegatti Põhjamerega, eraldab Jüüti poolsaart Skandinaaviast. p 225 km l 60 km lvs 53 m Läänesuunaline hoovus 24. Sunda väin ühendab India ookeani Vaikse ookeaniga (Jaava merega), eraldab Sumatrat Jaava saarest. p 130 km l 26 km lvs 56 m Pinnahoovus kulgeb põhjast lõunasse, väinas võib esineda veealuste vulkaanide
patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne. · Platsenta väljub pärast lapse sündimist Nabaväät e. nabanöör · ühendab loodet ja platsentat. · On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen). · Ajalise lapse nabaväädi pikkus on 5060 cm. · Üks olulisemaid patoloogiaid on ühe nabaarteri alaareng, mille korral esineb 25 50 % loodetest kaasasündinud sisemisi väärarenguid (just neerude ja kuseteedega). Lootekest · loode paikneb emakas veel nagu koti (õhupalli) sees, mis on täidetud looteveega. · Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt. Lootevesi · kaitseb loodet mehhaaniliste survete, temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. · Vee hulk suureneb pidevalt. · 37 ras.nädalal on seda 11,5 liitrit. · Lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel.
Mida suurem keha, seda väiksem suhteline Tavaliselt igal liigil sigimiseks mingi viljakus, kuid seda suurem absoluutne. kindel temperatuur, mis ei tohi kõikuda üle Suremus- isendite hulk, kes surevad või 1-2 C, kosmopoliitidel võib kõikuda 16 C. süüakse ära. Absoluutne suremus Vähid koevad öösiti, balti lamekarbil ajaühikus, suhteline suremus kogu sõltub kuufaasist st loodetest (maksimum populatsiooni suhtes. kõrgema veeseisu ajal). Koos arvukuse tõusuga kasvavad Okasnahksetel esineb külmemates vetes ellujäänud isendid, kokkuvõttes suureneb sünnitamist. biomass. Soodsates tingimustes esineb sageli moone Arvukus (asustustiheduse mõistes)- e. metamorfoos, ebasoodsates harva. isendite kaugus üksteisest
patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne. Platsenta väljub pärast lapse sündimist Nabaväät e. nabanöör ühendab loodet ja platsentat. On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen). Ajalise lapse nabaväädi pikkus on 50-60 cm. Üks olulisemaid patoloogiaid on ühe nabaarteri alaareng, mille korral esineb 25-50 % loodetest kaasasündinud sisemisi väärarenguid (just neerude ja kuseteedega). Lootekest loode paikneb emakas veel nagu koti (õhupalli ) sees, mis on täidetud looteveega. Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt. Lootevesi kaitseb loodet mehhaaniliste survete, temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Vee hulk suureneb pidevalt. 37 ras.nädalal on seda 1-1,5 liitrit. Lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel.
pikkamööda, tekib latentne või kliiniliselt inaktiivne haigusstaadium. Hilisstaadium (tertsiaarne süüfilis) esineb vähestel (kuni 40%). Difuusne krooniliselt põletikuline kulg, võib kahjustada ükskõik mis organit: arteriit, dementsus, pimedaksjäämine. Granulomatoossed kolded – gummad – võivad esineda luudes, nahas, teistes kudedes. Hilisfaasi teised vormid on neuro- ja kardiovaskulaarne süüfilis. Kongenitaalse süüfilise puhul sureb osa nakatunud loodetest, esineb surnultsünde või esinevad kaasasündinud süüfilise kliinilised nähud elussündidel: asümptomaatiline, varane (alla 2 aasta), hiline (üle 2). Varasel esineb lümfadenopaatia, hepatiit, hepatosplenomegaalia, aneemia, pseudoparalüüs. Hilisel sadulnina, KNS anomaaliad, suulae defektid… Diagnostika. • Mikroskoopia: pimevälja- või otsene fluorestsentne antikehadega märgistamine • Kultuuri ei saa kasutada • Seroloogia:
päevast kuni 6 nädalani eostumisjärgselt Mõned andmed on kättesaadavad jaapani naiste kohta, kes olid rasedad Hiroshima ja Nagasaki aatompommi plahvatuste ajal. Suured kiirgusdoosid põhjustasid raseduse iseeneslikke katkemisi. Naised, kelle rasedus säilus, said ‘katsealusteks’, kelle laste peal sai hiljem ‘hinnata’ kiirguskahjustuse suurust. Sündis aju arenguanomaaliatega, vaimse arengu peetusega lapsi. Teadmised väga suuri doose saanud loodetest leidsid kõrvutamist ema kõhupiirkonna rö-ülesvõtete ajal väikesed kiirgusdoose saanud loodete andmetega. Uuritud rasedatelt sündinud laste kohta käivaid andmeid on ka kritiseeritud, kuna rö- uuringuid tehti eelkõige probleemsetel, mitte tervetel rasedatel. Ema haigusega seotud võimalike lootekahjustuse väljalülitamiseks vaadati uuringute tulemused uuesti läbi ja võeti arvesse ainult uuringuid, kus rö-uuring tehti mitmikraseduse kindlakstegemiseks.
annaabi.ee 
