3 Kus: kvcfs – erilõikejõud puuri serval. Antud: 1. Erilõikejõud: kc0.4 = 2000 N/ mm2 2. Astmenäitaja: mc= 0,25 (astmenäitaja,mis arvestab erilõikejõu sõltuvust lõigendi paksusest). 4. Detaili valmistamisoperatsioonid: Detail valmistatakse ühe paigaldusega. Paigaldus: Siire 1: Otspinna koorivtöötlus. Kasutatav terik: Coromant Capto CNMG-120408-PM (Sandvik-coromant): 7 Sobib piki- kui ristitreimiseks. Lõike pikkus: 25mm Läbimite arv : 2 Soovituslikud reziimid: ap(mm)= min 0.5-3-5.5 fn(mm/p)= 0.15-0.3-0.5 Re(mm)= 0.8 Vc(m/min) = 510-345-245 (GC4225) Arvutatud reziimid: ap =1 mm ; fn =0.3 mm/p ; vc = 350 m/min ; Ra = 6.3 μm ; Pc = 3.5 kw ; n= 2230 p/min ; Q = 105 cm3/min ; Ts= 2.5s
Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine. ...
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
KINNITUSRAKISTUS DETAILI ,,FLANTS" TÖÖTLEMISEKS KURSUSE PROJEKT Õppeaines: SEADMED JA RAKISED Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-71 Juhendaja: Janis Piiritalo Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE ...................................................................................................3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. SELETUSKIRJA OSA ....................................................................................................................5 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. .....................................5 1.2. Tööpingi parameetrite kirjeldus. ...............
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav p...
annaabi.ee 
