.................................................................................................... 11 5.4 Soone teriku hoidik:.............................................................................................. 11 5.5 Siseviimistluse teriku hoidik:................................................................................ 11 5.6 Mahalõike teriku hoidik:........................................................................................ 11 6. Instrumendi eluiga ja masinaaeg :....................................................................................................12 Kasutatud allikad:................................................................................................................................14 2 1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili
................................................8 6. Valemid ........................................................................................................................................9 7. Instrumendid ja instrumendi kinnitus .........................................................................................11 8. Operatsioon ................................................................................................................................13 9. Masinaaeg ja instrumendi eluiga ................................................................................................17 10. Maksumus ...............................................................................................................................20 Kokkuvõte ..........................................................................................................................................21 Viidatud allikad .........................................................
läbimõõtu. Avade jaoks, mis on 6 läbimõõtu sügavad kasutatakse spetsiaalseid vinratsioonisummutusega tööriistu. Täpsusklass puhastöötlusel on enamasti IT9 (mõnel juhul ka IT6). Puhastöötlusel on saavutatav pinnasiledus Ra< 1 m. Arvutusülesanne Töödeldakse aste mõõtudega A= 8mm B = 40mm L(pikkus) = 200mm Frees: R245 -15Q4012M Vc = 300 m/min Zn = 4 hex = 0.24mm K = 7.2 Pmax = 5kw maksimaalne lubatud võimsus Leida: Ettenihe hambale Ettenihe pöördele Ettenihe, Masinaaeg, Vajatav võimsus Lahenduskäik: Ettenihe hambale: 0,24 = = = 0,24 sin sin 90 Ettenihe pöördele: = × = 0,24 × 4 = 0,96 Ettenihe: × 1000 300 × 1000
23. Mida kujutab endast ribamaatriksi laius? Üks tähtsamaid suurusi, mille abil iseloomustatakse ribamaatriksit, on nn ribalaius B. Joonisel toodud näites on ribalaius B = 3. Koefitsiendid C1,C2,...,C24 on mingid arvud, mille seas võivad olla ka mõned nullid, kuid väljaspool seda riba, õige ribamaatriksi korral, peavad olema ainult nullid. On selge, et mida väiksem on ribalaius B, seda väiksem on vajalik arvutuste hulk ning seda väiksem on vajalik masinaaeg. 24. Ribamaatriksi laiuse arvutusvalem. Uurimused on näidanud, et ribalaiuse B võib arvutada järgmise valemi abil: B = (R+1)Q kus Q on tundmatute arv sõlmes ja R elemendi sõlmenumbrite maksimaalne vahe. B C1 C2 C3 0 0 0 C4 C5 C6 C7 0 0 C8 C9 C10 C11 C12 0 0 C13 C14 C15 C16 C17
Tööriista püsivusaeg: 6940 siiret [3] Siirdeaeg: 0:04,560 min:s [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 11 MASINA- JA OPERATSIOONIAEGADE OPTIMEEIRMINE Ühe detaili valmistamiseks kuluv aeg arvutades valemiga [4] 𝑡𝑡𝑘 = 𝑡𝑝 + 𝑡𝑎 + 𝑡𝑜𝑟𝑔 + 𝑡𝑡𝑒𝑒𝑛 + 𝑡𝑣 Masinaaeg tp = 0:00,948 + 00:01,032 + 00:00,584 + 00:00,083 + 00:00,209 + 00:00,942 + 00:02,334 + 0:00,948 + 00:01,032 + 0:01,494 + 0:04,560 = 0,0142 min Abiaeg ta = 0,29 min Tehnilise teenindamise aeg: tteen= (0,0142 + 0,29) · 0,035 = 0,011 min Töövaheaeg: tv = (0,0142 + 0,29) · 0,015 = 0,0046 min Lukkseptatöö aeg tl = 0,42 min Organisatsiooniline aeg torg = 0,013 min Tk = 0,0142 + 0,29 + 0,011 + 0,0046 + 0,42 + 0,013 = 80 sekundit = 1,34 minutit
Jahutusvedelik tuleb valida vastavalt antud töötlemistingimustele. Freesimisreziimi valik. Freesimisreziimi valiku all mõeldakse antud töötlemistingimuste ( tooriku materjal ja mark, tema kuju ja mõõtmed ) jaoks kõige sobivama freesi (selle tüüp, mõõtmed, materjal, lõikeosa geomeetrilised parameetrid) ja optimaalsemate parameetritega lõikereziimi (freesimislaius, lõikesügavus, spindli pöörlemissagedus, ettenihe minutis, freesimise efektiivne võimsus ja masinaaeg) valimist. Lõikereziim määratakse tabelite järgi. Freesimislaiust harilikult ei valita, sest see oleneb detaili tooriku mõõtmetest. Koorivfreesimise lõikesügavus sõltub töötlusvarust ja freespingi elektrimootori võimsusest. Töötlusvaru on soovitav maha lõigata ühe läbimiga. Siluvfreesimisel ei ületa lõikesügavus 1...2 mm. Freesi ettenihe hamba kohta valitakse olenevalt töötlemise iseloomust (kooriv või siluvfreesimine).
Lubatud kulumi väärtused on antud käsiraamatuis. Näiteks kermisplaadi- ga pealttreimistera jaoks (ristlõige 16X25 mm) on [hα] 2 mm terase ja 4 mm malmi treimisel. Puhastreimise korral pealttreimis-, mahalõike- ja keermeteradel [hα] = 0,5 mm jne. (vt.joon.). Joon. Kermisplaadiga pealttreimistera lubatud kulum Lõikeriista tööaega kuni väärtuseni [hα] nimetatakse püsivusajaks T min, teisiti õeldes püsivusaeg on tera ümberteritamiseni kulunud masinaaeg. Lubatud kulumise [hα] piiril tehtud teritus on lõikeriista õige kasutamise seisukohalt sundteritus. Laboratooriumis kontrollitakse [hα] väärtust optilise riistaga, tootmises aga kasutatakse tera seisundi hindamiseks teisi kulumiskriteeriume. Tera kulumiskriteerium võib olla elektrimootori ankruahelasse lülitatud ampermeetri näit. Selle osuti hüpe annab märku lõikamisele kuluva võimsuse suurenemisest, mida põhjustab lõikeriista suur kulumine. Kri-
koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis
arvutada instrumentide kulu. Seeriatootmise puhul kasutatakse selleks valemit: 58 TUVsg6 r, = Wt @3 Li – lõikeinstrumentide arv, tk; Tm – masinaaeg, min; Ti – instrumendi kasutusaeg selle täieliku kulumiseni, h. Mitteteritatavatel lõikeriistadel võrdub see püsivusajaga. Teritatavatel riistadel on kasutusaeg Ti leitav valemiga: u Ti = (/ + 1) x Tp x (1 – β) L – instrumendi tööosa pikkus, mm; C – teritamisel mahavõetava kihi suurus, mm; Tp – instrumendi püsivusaeg, h; β – juhusliku väljalangevuse tegur (0,05...
annaabi.ee 
