LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist. Tulu ringkäik Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias tulu ringkäigu mudelit. Majandussektorid Majandussüsteemi allosad on sektorid. Põhilisteks sektoriteks on turusektor ja turuväline sektor või erasektor ja avalik sektor. Esimese jaotuse aluseks on küsimus, kuidas kaetakse kulud, st kas turult saadud müügitulude arvelt või mitte. Teise jaotuse aluseks on omandivorm. Turusektor kui hüviseid ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. Turuväline sektor kui toodetud hüviseid ei müüda turul, kaetakse tootmiskulud mõnel teisel viisil
Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid. Ettevõtted on organisatsioonid, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele
Mikro- ja makroökonoomika olemus 1.Peatükk MIKROÖKONOOMIKA. (1.loeng) Majandusteadus Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, anal...
· Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel. Suletud majanduses esinevad ainult 3 majandusagenti: majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor. Tulu ringkäik Tulu ringkäigu mudel: füüsiline ringkläik käib vastupäeva, rahaline ringkäik päripäeva. Majandussektorid Vastavalt sellele, mille arvel toimub kulude katmine, jaotatakse: 1) Turusektor - hüvised ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. 2) Turuväline sektor hüviseid ei müüda turul, tootmiskulud kaetakse teisiti, nt riigieelarvest. Turule mitteorienteeritud toodang. NT: riiklik haridussüsteem, saatkondade kulud jne. 1.4 MAJANDUSTEADUS
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Kas on olemas ekspordivõimalus? Kui ja, siis kas on olemas viiteid turu suuruse kohta? 3.2.2 Kasvutendentsid Kas on tegemist stabiilse, kahaneva või laieneva turuga? Kui on tegemist laieneva turuga, siis mis faktorid selle põhjustavad? Kuidas need võiksid aja möödudes muutuda? 3.2.3 Kliendi ostuotsuste alused Kellele antud toodet/teenust pakutakse? Kas nad on üksikisikud, teised äriettevõtted, valitsusasutused? Mis on selle turu klientide põhilised vajadused? Kas antud turusektor reageerib enam hinna muutustele või toote muutustele? 3.2.4 Sesoonsus/tsüklilisus Kas on tegemist sesoonse või tsüklilise nõudmise tõusu ja langusega? 3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus? Mis on iga konkurendi põhilised tunnusjooned? Suurus, pakutav toodang, geograafiline ulatus, juhtimine
3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada.
treenimine. Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri. Kõik noored elavad üle Friedrich von Klingeri ,,Torm ja Tungi" perioodi. Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju ,,we are nation of adolescence". Am taust oli noor maa. Am noor oli turusektor 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus. II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut: 1) Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.) Inim, kes teavad, mis on noortele kasulikum(rikkad, poliitikud). 2) Hedonistlik hoiak meelelahutuslik (mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
