haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud. Tuul Kannab edasi Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud
Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas. Aluspõhja pinnamoes on kõrgemat ja tasast osa kaheks jagav lai vagumus, mille sügavus suureneb lõuna poole. Selle vagumuse põhi on järve keskosas 60 meetri võrra madalamal järve veetasemest (30 meetrit üle merepinna). Vagumuse lääneveer on üsna järsk. Vagumuse põhjas on mitu paarikümne meetri sügavust lohku.
sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. (17) 15. Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.Oruliustikud ehk mäestikuliustikud (19) 16. Luited koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmend...
S taandumine M A A T (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) E akumulatsioon A D U ablatsioon S taandumine Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni M A A Küljemoreen T E A D Otsamoreen U Moreen S Mäestikke kujundavad välisjõud M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste
sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb?
on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted: maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% tõus – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis mõõn – maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis
glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerimata liustikusete Põhimoreen - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen Ablatsioonimoreen moodustub liustikusisese sorteerimata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe? - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? - Iseloomusta
glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni Põhimoreen - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen Ablatsioonimoreen moodustub liustikusisese sorteerumata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe?
Nad sisaldavad savikat materjali 25- 50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga. Tüüpilisemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. MOREEN Moreen on liustikusete, kuulub settekivimite hulka. Ei saa paigutada esitada purdsetete klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete
8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. o Moreen on sorteerumata liustikusete. o Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. o Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. o Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist
Mis on liustiku toitumisala? Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast. Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest Mis on kaar e orvand? murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Mis on ruhiorg e troog? U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org. Mis on silekalju e oinapea? piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Mis on moreen? Sorteerimata liustikusete Mis on otsamoreen? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm Mis on voor? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist Mis on sandur? pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine
§ Punane savi § Karbonaadid § Lubimuda Ablatsioon – liustiku aurumine või sulamine Liustikujää – hästi kokkupressitud firnide hulk Firn – killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog – pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen – sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni Põhimoreen - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen Ablatsioonimoreen – moodustub liustikusisese sorteerumata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest
Liustikupoolne, tõusev külg on sile, ja liustiku allavoolamise külg künkal on tugevasti purustatud. Pinna tõustes suureneb rõhuline ülessulamine, ja alla liikudes see väheneb, ning vesi külmub aluspinnase külge kinni. Aja jooksul võib liustik kulutada väga ulatuslikult kaasas kantava kivimmaterjaliga aluspinnasesse sisse. Maateaduste alused I (18.okt) Liustikud on väga lühikese ajaga väga efektiivsed kulutajad. Kulutatud materjal peab ka settima. Tüüpiline liustikusete on moreen sorteerimata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. (tavaliselt sete sorteeritud) Liustiku viskoossus on väga suur, ja setete kandevõime samuti, puudub sorteerimise mehhanism. 20 Moreen on eestis valdav settetüüp. Moreenitüübid : Põhimoreen ja ablatsioonimoreen. Põhimoreen moodustub ja ladestub liikuva liustiku basaalses kihis
12. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas. Moreen on sorteerumata liustikusete, materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub
(alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e
Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. Mis on moreen? Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Peamised settekivimid Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku.
annaabi.ee 
