Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid,
Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks -
16.03.2010 Põhiseaduse § 147 · Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. · Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. · Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. 16.03.2010 halduskorraldus 4 Põhiseaduse § 148 · Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03.2010 halduskorraldus 5 Põhiseaduse § 149 · Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. · Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
kohta. Pole õigust avaldada vähem kui 5 inimese palgaandmeid korraga, va. maksuametile, kohtule või muudel seaduses ettenähtud kordadel. 69. Lõpparve maksmine töölepingu lõppemise päeval, peab maksma kõik saada olevad summad. Kui töötaja ei saa vastu võtta sellel päeval, peav lõpparve tasuma 5 päeva jooksul nõude esitamise päevast. 70. Eesti kohtusüsteem Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). 71. Asjaõigus ja tema printsiibid absoluutsuse põhimõte, asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte, avalikkuse põhimõte, määratletuse põhimõte, üleantavuse põhimõte, eraldatause põhimõte e. abstraktsiooniprintsiip. 72. Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada
Õigussuhte mõiste. Õigussuhe (edaspidi ÕS) on õigusnormide (edaspidi ÕN) alusel tekkiv tahteline seos (ühiskondlik suhe), kus selle seose pooled esinevad ÕNi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. ÕN realiseerub õigussuhtes. ÕS elemendid: Õigussuhte subject, Õigussuhte object Subjektiivne õigus ja Juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla muus riigiametis või kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse 27) Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust? Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus 28) Millest lähtub kohus õigusemõistmisel? Kohus lähtub õigusemõistmisel seadusest 29) Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud? Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena 30) Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem? Kohtusüsteem kooneb: maa- ja linnakohtutest; ringkonnakohtutest; riigikohtust. 31) Milline kohus on riigi kõrgeim kohus? Riigi kõrgeim kohus on riigikohus 20. Vasta: Kes on praegu Eestis võimul? Keskerakond Millised parteid kuuluvad Riigikogusse? Reformierakond, Kekerakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised, Rahvaliit Millised parteid on opositsioonis? Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraadid Millised on praeguses Riigikogus fraktsioonid?
63. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööõigusalaste õigusaktide täitmise üle Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. 1 64. Eesti kohtusüsteem (millised kohtud kuuluvad I astmesse, II astmesse, III astmesse) Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb kuni 2006. aastani maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus. Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65
võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on riigikogu (101 liiget). Kõrgeim täidesaatev organ on Vabariigi Valitsus. Maakondades teostavad täidesaatvat võimu maavalitsused. Seadusandliku ja täidesaate võimu areng on kulgenud põhiseadusliku korra raames. Eestis on välja kujunenud mitme parteliline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanduse funksioneerimist tagavad seadused on vastu võetud. Eestis kehtib kolme astmeline kohtusüsteem mis koosneb maa ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Eesti vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida, rahvuse, rassi, soolise kuuluvuse,
§ 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. [22.10.2004 - parandatud trükiviga] Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni
põhiseadusele. Eestis on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Riigikohus. · Erakorralosed kohtud - moodustamine on keelatud (PS § 148 lg 2). Erakorraline kohus on kohus, mis ei ole moodustatud ega tegutse seaduse alusel, mõistab karistusi, mida seadused ette ei näe. Võib esineda sõjaväeliste või autoritaarsete reziimide puhul. ( Tribunaal). 47. Eesti kohtusüsteem koosneb maa- ja linnakohtutest (esimese astme kohtud), ringkonnakohtutest (teise astme kohtud) ning Riigikohtust (riigi kõrgeim kohus). 10. Võimude lahusus ja tasakaal 48. Riigivõim seadusandlik võim täidesaatev võim kohtuvõim. 49. Võimude lahusus: · funktsionaalne võimude lahusus: riigivõimu eri funktsioonid on jagatud erinevate organite vahel · personaalne võimude lahusus: üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses 11
Kohalike omavalitsuste korralduse ja järelvalve nende tegevuse üle sätestab seadus. 63. Kohtusüsteem Põhiseaduses: Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõitab õigust kooskõlas Põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena, kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem koosneb: maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; ringkonnakohtutest, Riigikohtust. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on 1. Astme kohtud. Ringkonnakohtud 2. Astme kohtud ning nad vaatavad appellatsiooni korras läbi 1. Astme kohtulahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud VV otsustada. Riigikohus- tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PÕS-i ja seadustega. Kohtuni- kud nimet ametisse eluaegsetena. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus)
2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja. EV PS 148. (3) Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; TsMS § 67. Protsessiosalise õigused 12 Page 13 of 24
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja. (3) Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. EV PS 148. Kohtusüsteem koosneb: TsMS § 67. Protsessiosalise õigused 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta 2) ringkonnakohtutest; osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada 3) Riigikohtust. taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. § 147. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. § 149. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras
Kohtunikuks nimetatakse eluaegsetena (§147) Kohtunikuks saamine: - I astme tingimus: kohtunikuks saamiseks vajalik läbida ettevalmistusteenistus (teine võimalus on Riigikohtu nõuniku kaudu kohtunikuks saada) - II astme tingimus: kogenud ja tunnustatud jurist ja läbinud kohtuniku eksami - Riigikohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist Kohtunike ametissenimetamine §150 Kolmeastmeline kohtusüsteem koosneb (§148+149): - Maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (4 maakohust: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus; ühes piirkonnas võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne) Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu) kinnistusraamat ja abieluvararegister; registriosakond (äritegevus, ühinemistegevus) äriregister, MTÜ & SA register, laeva kinnistusraamat)
Süstematiseerimise aluseks on võtud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod, ehk eristatud on erinevat liiki süüteod. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Kõige raskemini on karistatavad inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. 326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Põhiseadus: § 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohus) 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. . Õigust Eestis mõistab ainult kohus 327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse
annaabi.ee 
