matkima .Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal.
sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum.
kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt
Lisapuhkused - Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind Sissetulekupõhine- antud territootiumil saadud kogutulu
1. Nimeta mälestiste liigid. Mälestiste liigid on arheoloogiamälestis, arhitektuurimälestis, kunstimälestis, tehnikamälestis, ajaloomälestis. 2. Mis on konserveerimine, restaureerimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine? Konserveerimine vananemise peatamine või aeglustamine. Pinda ega vormi ei muudeta, kui see ei ole vajalik säilitamise eesmärgil. Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse ...
Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul 2) Eellinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eellinnades 3) Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse 4) Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutmine Arengumaad Kõrgelt arenenud maad Linnastumise algus 18.saj lõpp ja 19.saj algus 20.saj keskel Linnade võrk Hõre, üksikud linnad Suurlinne väga palju Linnarahvastiku osatähtsus 40% Üle 70% Linnastumisega kaasnevad Transport, Haljastus probleemid ülelinnastumine(linna
osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad.
sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes.
Oldi sügavalt usklikud . Näljahäda põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia, ilmastikuolud. Linnad Keskajal tekkisid linnad, sest: 1) neist oli saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopaliku tootmis/kaubandusvõrgustiku. 2) naturaalmajanduslike suurmajapidamiste kadumisega tekkis vajadus toodangu müümiseks. Linnad kujunesid: 1) Rooma ja Marseilles antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt 2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang
arenenud riikides ja arengumaades tähtis!!!!! Mõisted: tootmistegurid- ressursid, mida kasutatakse tootmisel kapital- omand/oskused Urbaniseerumine-linnastumine ehk kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul Pendelränne-inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel Eeslinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Valglinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine-linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Ülelinnastumine-kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv Slumm-hurtsikkkülad, kus elavad kiiresti paisunud linnade tõttu vaesed elanikud Linnastu-grupp lähestikku asuvaid linnasid, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud aglomeratsioon- e linnastu, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja nende läheduses asuad väiksemad asulad megalinn- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud
13 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtukodasid. Valmivad esinduslikud raekojad, mis kajastavad linnakodanluse jõukust ja väärikust. Raekojas paiknes raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kaabel ja vangla. Valutseva klassi jaoks kerkivad avarate piduruumide ja galeriidega losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid. Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja linnadesse väljakute rajamine. Tähtsaks ülesandeks arhitektidele kujuneb linna uue kaitsesüsteemi ehitamine, sest tulirelvade kasutuselevõtmine nõudis uut tüüpi kaitsevahendeid. 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel
Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen) Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised
(Dieleman et al., 1999) Alates 1960-ndatest on Hollandi ametivõimud püüelnud kompaktse linnastumise poliitika poole erinevates vormides, mõistmata alati selle kasulikkust. Kompaktne linnaareng sai Randstadi planeerimise doktriini tõekspidamiseks. Dieleman jt (1999) on Breheny´le (1996) viidates täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis omakorda viis uue kompaktse linnakasvu mõiste tekkeni. 1980-ndatel oli riigi poolt panustatav kapital linnade arengusse suur. (Dieleman et al.) Kompaktse linnaplaneerimise puhul on oluline mõista, et kompaktne linnatüüp ei ole tingimata
majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt. Linna kaubasadamal on Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale suur tähtsus. Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks. Et Thessalonikis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme. Joonis 21: Thessaloniki vanalinna vaade (Ano Poli) Mitmete teiste mõjukate linnakeskuste hulka kuuluvad Patras, Heraklion, Larissa, Volos, Rhodes, Ioannina, Chania ja Chalcis üle 100 000 elanikuga. 20 7. ENERGIAMAJANDUS 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid, tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud
Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes Friedmann. Maailmalinnad on võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades) Sassen
Aastaid tagasi oli küsimus, kas teotaks kodutuid loomi või inimesi. Ca 80 prots loomi. Kodutus on valitsusel ca 30-das järjekorras, kui raha kusagilt üle jääb. See on ka poliitiline põhjus. Ohuprobleemid, mis ennustavad kodutuse kasvu. Üks kindlasti üksi elavate meeste kasv ühiskonnas. Ca 40 prots eestis elab üksi. Üksi elav mees on kodutuse suur risk. Ja olemegi vaesuse juures tgasi. Naiste kasv on majanduslik sõltumatus. Linnakeskuste rekonstrueerimine on ka kodutuse lõpetaja. Tornimäel olid vanad tööliskasarmud, nüüd uhked tornid. Rahvaloendusel on kodutu mõiste välja toodud. Kodutuks peeti seal isikut, kellel pole üldse püsivat ööbimist võimaldavat elukohta. Neid loeti eestis 0,3 protsenti elanikonnast. Kuidas saadakse kodutuks eestis? On teatud tüüpskeemid. Töötus on tihti see tegur, mis käivitab kodutuse. Töötust seostatakse tihtialkoholi kuritarvitamisega, pereelu probleemidega. Siin
Hooned asetsevad üksteisele lähedal või pideva reana, üksikud augud reas on täidetud kõrge tara, heki või puudereaga. 28. Tee ja tänava erinevused Tee kui majad asetsevad omaette siis on tänav tee. Tänav kui majad moodustavad fassaadi siis on tee tänav. Tee visuaalselt avatud ruumis, hooned pole tee ääres piisavalt tihedalt et tänavat moodustuks. Spetsialiseerunud liikluskeem. Vähe valikuvõimalusi. Tänav vastupidi. 29. Kaasaegsete linnakeskuste väliste ostukeskuste rajamise poolt ja vastuargumendid. POOLT ARGUMENDID: 1. hea kaubapakkumine 2. madalad hinnad 3. palju kaubagruppe 4. suur valik 5. kõik ühes kohas koos (aja kokkuhoid) 6. hea juurdepääsetavus autoga 7. suur parkimiskohtade arv (mahutavus, autosid ei teisaldata ega saada parkimistrahve) 8. hea sotsiaalne miljöö 9. elamuslikkus 10. turvalisus VASTU ARGUMENDID: 1. Ostukeskus nõrgendab traditsioonilist elamutele ja keskusele orienteeritud jaemüügi võrgu
Antiikaja matkimise pärast nimetatakegi 15 ja 16 saj.renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal.
elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud. Säästev linnaplaneering on linna terviklik planeerimine eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. - Ühistransporti toetav planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte vahemaa linnakeskusega vaid ühistranspordi süsteemi kaugus elu- ja töökohast. Mida kaugemal
tasapindade kokkutoomise ning lahkuviimise tulemusena). · Peenikesed vertikaalid vihjavad läbipaistvatele ruumiservadele (lipuvardad kiriku ees, sambad vee serval). · Puudeta, kuid looduslik olevik tuvide (sümboolne linnale) ning laguuniga. Veneetsia tänavad. Veneetsia kitsad kauba- ja elamutänavad takistavad autode kasutamist linnas. Veneetsia tänavad võivad olla eksitavad ja mõnikord ka petlikult kaudsed, nagu olid ka enamus labürinte läbi keskaja linnakeskuste. Piazzad ja vaated avatud merele tekitavad teretulnud kontraste. Veneetsia kanalid on enamat kui ringteed ja koridorid teenindustegevuseni, nad määravad ka valgusomadusi, õhu olemasolu, intiimset kontakti pea kohal oleva taevaga ja müstilist ilmet, kui linn peegeldub su jalgade ees. Linn on jalgteede tekstuuridega ja värvidega kaunilt liigendatud, mis peegeldavad mööduvat aega ning püüet maskeerida kuidagimoodi seda ajastut
annaabi.ee 
