Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid
VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 15. Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist Rooma vastu ning võimaldas roomlastel vajaduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser. 12 tahvli seadus. Rooma õigus põhines eelkõige praktilistel kogemustel 17. Millised olid keiser Diocletianuse reformid? võeti ajateenistusse Germaanlasi Hakati natuurat kasutama raha asemel
ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas
Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud).
Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4
Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG 4
Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e. meestesaal: linnuse pearuum; keskel ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume. Keskne õu asub pearuumi ees; Kreetas pearuum puudus. Kükloopide müürid - vägevatest kividest müür. Primitiivne võlvimine. Samasugune ülalt laienev sammas, aga puust ja tihti rikkaliku, peamiselt kobrutatud metallplekist kattega. Haudehitised: Lihtsaim tüüp kaevushaud: umbes 2 m sügavusel maa all; leidub Mükeene linnuse alal Sagedane kaljusse raiutud haud, mille juurde viib pikk käik. Kuppelhaud
juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel pool seisid tiivulised härjad. palee ruumid olid võlvlagedega, nende seinad olid kaetud reljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Mesopotaamia alade vanimad elamud olid tõenäoliselt roogonnid, mille katuslagi moodustus
-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
relvi jäljendati aga kuldpekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5 saj e.Kr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenonis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourostes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore'd olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
