Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia
Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised.
Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev. Erinevalt vanadest linnadest, mille õigused pärinesid iidsetest aegadest, loodi uued linnad
Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2
Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel. Kogu keskaja dokumentide keskuseks on Vaticani arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta. Materjali hulk on sedavõrd suur, et seal on Livoonika asju mida pole keegi vaadanud ega kasutanud. Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel.
Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus. Mahult suurim tööstusala tekstiil, kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid. Punane kalev eriti hinnatud. Madalmaad, Põhja Prantsusmaa hinnatud tööstusriigid. 8 Hiljem 14
aktiivne tegevus Baltikumis algab 1180. aastatel?. Ühest küljest on sõda kaupmehele kahjulik, samas ilma kaupmeeskonna logistilise toetuseta ei oleks ristisõda toimuda saanud. Kaupmehed toimetasid edasi Saksa ristisõdijaid, laevu pidi nii palju olema. Teiseks kui me räägime sotsiaalsetest rühmadest, siis ministeriaalidel oli 12. saj lõpus linna juhtkonnas veel silmapaistev roll. Ministeriaalid kui maahärra ametnikud võisid olla seotud nii rüütelkonnaga kui ka linna juhtimise kaudu ka linna kaupmeeskonnaga - kaupmehi ja rüütleid vastanduda ei saa. Kaupmeeste huvi oli Vene kaubanduse keskused, Saksa sidemed olid olemas juba nende keskustega enne ristisõdade algust. Väidetavalt paganlik maa Läänemere ja Venemaa vahel polnud takistuseks kaubavahetuse toimimiseks, samas kaupmeeskond profiteeris sellest, et sõdade tulemusena tekkisid Liivimaal linnad. Kaupmeeskonnale ei võõras ka
sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt kui ühelgi teisel Euroopa rahval. Taasiseseisvunud Eesti Taasiseseisvunud Eestis on jällegi muutunud asustuse arengu suunad. Sarnaselt esimesele iseseisvusperioodile, kadus paljudel ettevõtetel ära senine turg. Uusi turge lääneriikides on aga raske leida. Nii on iseseisvusperioodil kiiresti vähenenud töökohtade arv põllumajanduses ja tööstuses. Suurenenud on aga töökohtade arv teenindussfääris (poed, pangad jne). Teenindusettevõtetel on kõige parem asuda nendes linnades, kus on palju inimesi. Nii on ettevõtetel palju kliente. Seetõttu on taasiseseisvunud Eestis paremas olukorras suured linnad ja halvemas olukorras väiksemad linnad ja maapiirkonnad
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
