Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"bürgerid" - 7 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Linn keskajal

Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan ­ raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt....

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Keskaeg Eestis

armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu keskajal

väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna. Kuigi keskajal elamine oli raske ja vaevaline, said siiski inimesed ilusasti hakkama....

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaegne Liivimaa

Keskaegsel Liivimaal oli üldse kokku 19 linna ja oli seetõttu üksväiksemaid linnastunud piirkondi Euroopas. Linnaks peeti asulat, mis oli saanud oma maaisandalt linnaõiguse – ja privileegid. Linn oli piiratud müüriga. Liivimaa linnades oli keskajal levinud Lübecki ja Riia linnaõigus. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguste omandamist koos loaga kodaniku kombel elitist teenida. Kõik linnas elajad polnud lnnakodanikud ehk bürgerid , suur osa oli lihtsalt elanikke. Linnad kujunesid Vene transiitkaubanduse keskusteks. 1346. Aastal võeti vastu seadus, et hansakaupmehed võivad kasutada caid Riiat, Tallinnat ja Uus-pärnut sisseveosadamatena. Lpdjaga veeti kaupa Pärnust Tartusse. Lääne- Euroopast saadeti Eestisse soola, vürtse, veine, metallic, lõuendeid, kalevit. Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna

Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus. Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid , et vett saada. Kõigil oli kiire. Edasi valis Ulritch suvalise tee ja hakkas seda mööda jalutama. Keset tänavat oli kaupmeeste gildihoone. Sealt liikusid kaupmehed nii sisse kui välja. Osad liikusid turuplatsi poole, mõned arvatavasti kodudesse või poodidesse ja osad sadamasse, et laevaga minna eksootilistelt maadelt kaupa tooma. Mõne kõndimise pärast jõudis raehärra juudikvartalini. See oli täielikult müüriga ümbritsetud. Seal oli palju juute kes liikusid ringi...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
22
docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte

Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid , alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil....

Ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun