.......................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ......................................
4. Maksimaalne pesutemperatuur, mida linane riie kannatab on 95 kraadi. 5. Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivaks kortsunud esemeid on väga raske triikida. 6. Valged esemed: täispesupulber Värvilised esemed: Color pesupulber Leidke internetist vihjeid lina tootmise kohta Eestis. Kus asusid suurimad linakasvatustalud Eestis? Millised seosed on Pärnu linnal ja lina tootmisel? · Käivitus Iiri firma (WFB Baird&CO) osalusega Pärnu Linavabrik AS ja Soome osalusega Narma AS Lihulas ja Mustlas.Lina -kasvatati ka Tartumaal (Võnnus), Valgamaal (Helmes ja Sangastes) ning Lääne- Eestis (Abjas, Karksis, Vändras ja Vigalas). Milliseid esemeid valmistatakse linasest riidest? Pikka kiudu kasutatakse: · niidi- ja kangatootmises; · auto- ja lennukitööstuses; · fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises;
Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati ,,Narva kalevivabrik" (rajaja kaupmees P.Momma)."Kreenholm" (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne ,,Kreenholmi" asutamist, rajati Narva jõe kaldale ,,Narva linavabrik". Narvat võis pidada isegi tekstiilitööstuseselinnaks,kuna sealt said alguse paljud tekstiilitööstusettevõtted. Eestis tegeleti ka lambakasvatusega, peamiselt Hiiumaal (,,Hiiu-Kärdla kalevivabrik" 1829.a) ,kus sai samuti lambanahku ja villa kasutada toorainena. Kui järele mõelda,on möödas juba peaaegu kaks sajandit esimestest rõiva-ja tekstiilitööstusettevõtetest. Praegusel ajal, kus rõiva-ja tekstiilitööstus on kõvasti edasi arenenud on Hiina esimesel kohal,
Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks.
põhikeel (koolid, asjaajamine, jõukamad elanikud). Kadakasakslased. Narva ja Tallinnas kasvas vene elanike arv. Säilis linnaomavalitsus: linnavolikogu valimistest võtsid osa vaid kinnisvaraomanikud. Linnavalitsuses olid valdavalt sakslased. Laevad Narva jõel. W. S. Stavenhagen, 1867. Siia rajati korralik kalevivabrik (1819), Venemaa suurim linavabrik (1851) ning Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857). Tekstiilitööstus Eesti peamine tööstusharu o puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill
Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919. 24. veebruar 1919 - Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja
laevade plokke, juhvreid, roolirattaid ja muud inventari. Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel. Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti 60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule. Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid, mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest. Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused. Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati ka meeste nimesid
1804. aasta seadus (talurahvaseadus), sest: * Loodi vallakohtud ja talupojad võisid mõisniku peale kaevata, kui nende õigusi rikuti, õpiti asjaajamist * Talupojad said maad edasi pärandada, tegid tööd innukamalt, lastel oli kindlustatud elamine. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. lk 142-143 19. sajandi 20.-30. aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsamad tööstusharud: 1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj
Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on kasutusel täna vaatetornina. 1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat.
Vallavalitsuse moodustasid vallavanem koos abilistega. Vallavalitsus oli täidesaatev organ, lisaks sellele oli tal õigus palgata vallale vajalikke inimesi (vallakirjutaja, koolmeister, rõugetepanija). Vallaomavalitsuse koosseisu kuulus ka vallakohus. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. 19.sajandi 20.-30.aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsaimateks tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik. Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas.
1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod Mis oli maareform ja miks oli see tähtis? 1919 Asutava Kogu otsus, riigistati mõisate maad (u. 1000 mõisat). Maid kingiti Vabadussõjast osavõtnuile ja müüdi maid ka talunikele (pangalaenud vähemalt 55 aastaks). Tulemus: Eesti –
Teavet talupoegade seas levitasid põllumeeste seltsid. TÖÖSTUS: I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva. Sealne kõige suurem tegutsev ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur, mis tegeles puuvilla töötlemisega, mis võis olii pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1
Karo Mets AS 202 Pärnu Mets AS 63 Paikuse Saeveski 135 440 Viisnurk AS 389 367 348 227 mööbel Pärnu Plaaditehas 74 80 91 107 116 puitplaadid Wendre AS 648 377 420 688 984 Pärnu, Vändra Pärnu Linavabrik OÜ 648 516 417 319 Qualitex AS 158 91 110 96 88 Sindi, tekstiil Fein-Elast Estonia 56 51 55 67 Sindi, tekstiil OÜ 74 Scanfil 250 114 439 elektroonika Efore 379 elektroonika
1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930.aa esimesed asfaltteed linnades Elektritramm Tallinnas Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse. Hobune, voorimees Raudteeühendus Kultuur I iseseisvusajal Haridus 6-kl tasuta üldharidus
* Tööstuses oli oluline tekstiilitööstus, mille oluliseim keskus asus Narvas. -) Narvas olid mitmed olulised ettevõtted nagu näiteks: *) Kreenholmi manufaktuur, kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis.
Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega. Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika- 1908–18 matemaatikateaduskond). 1909, 1. Eesti Rahva Muuseumi asutamine (Tartus). aprill Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter 1912 Suure merekindlust; asutati Viljandi linavabrik. 27. aprill Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni. Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – 1. juuli hõbeda klassikalises maadluses. 1913, 24. Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone. august 1914, 1. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. august 5. august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.
annaabi.ee 
