Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni, mida keegi oodata ei oska. Minu jaoks tegi etenduse eriti huvitavaks ja põnevaks asjaolu, et sain kuulda, kuidas esitavad Eesti parimad näitlejad ja lauljad vanu, tuntud laule, mida olen enne ka enne mitmeid kordi kuulnud (raadiost, televiisorist jne ). Mulle (ja kindlasti ka paljudele teistele
Seda huvitavam oli seda jälgida. Arvestades, et see toimus Rahvusooper Estonias, ei osanud ma oodata, et see on muusikali vormis. Minu jaoks rikkus see veidikene ära ja võibolla oli üks põhjustest, miks mulle meeldis raamat rohkem. Etenduse tegevustik toimus Inglismaa tänavatel, kus Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval suuremal peol petab Eliza aga ära isegi Higginsi enda õpilase, kes teda Ungari printsessiks peab
on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan Jay Lerner ja muusika Frederick Loewe. Muusikal esietendus 1956. aastal Londonis. Eestis lavastas selle esmakordselt Voldemar Panso 1963. aastal ning Estonia laval toimus esietendus 3. aprillil 2008. Sisukokkuvõte: Ühel vihmasel õhtul kogunevad inimesed vihmavarjuks katuse alla. Väärikas proua ootab oma taksot, kui varju jookseb ka lilleneiu ja üritab härrasmehele lilli müüa. Tekib vaidlus, palju sebimist ja sagmist ning tüli, sest tüdruk leiab, et talle tehakse ülekohut. Kaks kõrvalseisjat osutuvad aga keeleteadlasteks, kes on üksteist otsinud ning noomivad tüdrukud halva keelekasutuse pärast. Järgmisel päeval ilmub lilleneiu keeleteadlaste juurde ja soovib saada koolitatud, et hakata tööle lillepoe müüjana. Härrased, Higgins ja Pickering otsustavad üleskutse vastu võtta ja seavad
Pulma stsenaarium I Noorpaar saabub 25 minutit enne tseremooniat. Külalised juhatatakse saali kas pulmavanema või vastav perekonnaseisuosakonna inimese poolt. Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid-samme, mis neid ees ootab. Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver).
Liivalaia Gümnaasium Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa
,,Minu veetlev leedi" on 1964. aasta film, mille peaosades mängisid Audrey Hepburn ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimuval
Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula
Glaucus Ateenast tulnud rikas mees, kes vahetevahel ei mõistnud itaallaste eluviisi. Talle meeldis osa võtta pidulikest üritustest ning oma heledate juuste ja võõramaise välimusega paistis ta kõikidele silma ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik. Nydia pime lilleneiu Tessaaliast, kel olid head muusikalised anded. Oli Galucusega väga lähedane. Arbaces Egiptlane, kes mõistis maagiat. Kasvatas üles Ione ja tema venna. Loomuselt oli Arbaces õel, salakaval ja petlik mees. Diomedes rikas kaupmees. Julia Diomedes kaunis tütar, kes ihkas sisimas Galucuse järele. Apaecides Ione vend, Isise preester. Calenus Isise preester, kes nägi pealt Apaecidese surma. Olinthus Kristluse levitaja, tänu kellele oli Apaecides valmis oma usku vahetama.
seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ''Pygmalion'' (eksperiment tõestamaks, et treeninguga võib õpetada iga inimene kõnelema laitmatut inglise keelt; lilleneiu Liza; katse läheb korda) E. Hemingway (18991961) ameerika kirjanik arsti poeg töötas Kansas Citys ajalehereporterina siirdus Euroopasse 1 maailmasõja ajal rindele küttimine, kalastamine Hispaania sõjas 2 maailmasõjas esikromaan ''Ja päike tõuseb'' (kadunud noortest; hädad seotud lõppenud sõjaga; meeleheide ei pea inimest tingimata hävitama) ''Hüvasti, relvad'' (sõjavastane raamat; traagiline armastusromaan; ainestik põhineb
Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks
· Pulmakleidiga koos loori võib kanda ainult naine, kes esimest korda abiellub Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes 48 aastane, sest traditsiooniliselt pidi olema lilleneiu süütu Pr uudikimp · Kimp näitab, kui hästi peigmees pruuti tunneb · Kimbu tellijaks on peigmees · Igat värvi lill kannab endas mingit sümboolset tähendust Pulmatort · Pulmatort on tseremoonia kulminatsioon · Pulmatordi lõikamine on tähtis osa traditsioonist · Pruut ja peigmees lõikavad tordi pulmanoaga Abielusõr mus · Sõrmuste vastastikkune sõrmepanek · Sõrmust kantakse paremas
Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks muusikalis olid tuntud laulvad draamanäitjelad kui ka Estonia enda solistid. Peategelase Eliza rollis oli näitleja Hele Kõre. Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on
10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates pealt Mr. Higginsi kihlveo
Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930ndate aastate keskel järjekindlalt Loewele ja Lernerile kinnitasid, et materjal ei vasta tolleaegsetele muusikali nõuetele. Nii jäi muusikali kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid
Tähtsad on kohta oma arvamus olemas. sündmused, mis toimusid pärast seda. Nimelt kuuleb Eliza pealt Higginsi ja Pickeringi vestlust, milles professor tavapärasel küünilisel moel Eliza Professor Henry Higgins oli keeleteadlane, kes nõustus kihlveo korras üle nalja heidab. See on viimane piisk karikasse ning tüdruk lahkub vaese lilleneiu seltskonnas hinnatud naiseks muutma. Higgins oli kiuslik keeleteadlase juurest. Eliza leitakse Higginsi ema juurest. Foneetik läheb ja huvitus peaasjalikult vaid foneetikast ja erinevatest dialektidest. teda küll tagasi kutsuma, kuid vahepealsel ajal on Freddy jõudnud Eliza Seetõttu võttis ta ka Elizat kui põnevat uurimisobjekti ja väljakutset, mitte endale naiseks paluda. Samuti on Alfred Doolittle, Eliza isa, saanud kui noort õitsele puhkevat naist
Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda. Kui professor Higgins, Eliza avastab, ei arva ta temast üldse hästi, kuid on nõus teda õpetama
Shaw esialgne kavatsus oli kirjutada näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt kasvas välja mitmeti avaram teos, mis on sügavalt humaanne ja mõtlemapanev, sealjuures nakatavalt sädelev ja lõbus komöödia selle sõna kõige paremas mõttes. Pygmalion oli kujur kreeka mütoloogias, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hing sisse puhuda. Foneetikaprofessor Higgins korjab tänavalt üles lilleneiu Eliza ja teeb temast laitmatu hääldusega daami, kellesse ta kiindub ja kelle seltsi ta vajab. Puhkes I maailmasõda. Varsti pärast selle algust 1914. a avaldab Shaw suurt tähelepanu avaldanud artikli "Terve mõistus sõja vastu", kus ta väitis, et sõda käib vastu tervele inimmõistusele. Paljude hulgas kutsus see esile ägedat pahameelt. Sõdade põhimõtteline taunimine on end ilmutanud Shaw kogu pika loomingutee kestes, alates näidendist "Inimene ja relvad". Sõjavastast joont on
Kokku mängiti seda Bordwayl 2717 korda, Londonis püsis see laval 2281 etenudskorda. USA trupp esitas muusikali ka Nõukogude Liidus, kes see samuti sooja vastuvõtu osaliseks sai ja mitme teatri mängukavva võeti. 5 Sisukokkuvõte I vaatus Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill põrkab kokku lilleneiu Eliza Doolittle'iga, kes pillab oma lilled tänavale. Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aktsendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickering ees, et suudab panna ükskõik millised tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginnaa pähe esitleda. Kuna mõlemad mehed on otsinud juhtust teineteisega
illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi tõestamaks, et õigesti korraldatud lingvistilise treeninguga võib õpetada iga inimese kõnelema laitmatut inglise keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza. Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia
Peab andma vande §81. Ei tohi samal ajal olla teistes vastavates ametites §84. III Volituste peatumine Kestev: §83 lg1, teovõimetus. Ajutine: §83 lg1. IV Volituste lõppemine §83 lg1. §82 kõik alused v.a. kestev võimetus ja kas lisandub §80 viie aasta täitumise järel. Kui on peatunud, siis on presidendi asendamine §83 lg- 1, 2, 3 järgi. §50 VP funktsioon ja pädevus I Funktsioonid Integreeriv ja esindav funktsioon: ta on sümbol, kõnepidaja, nö lilleneiu. Poliitilise reservi funktsioon: seaduste kinnitaja, riigikaitse kõrgeim juht, personali-poliitilised ettepanekud. Riiginotar: seaduste välja kuulutamine, mitte välja kuulutamine, kohtuniku ametisse nimetamine. II Pädevus §78 Seadusandlik: p7 seadluste andmine, riigikogu puudutavad küsimused p 3-6, 8, 9, Täidesaatev: p 1, 2, 10-18 Kohus: p 19, 20, 13 III VP ja riigikaitse Riigikaitse on tsiviilhalduse osa. Riigikaitse juhtimine on VV-l. Rahuajal sätestab Rahuaja Riigikaitse seadus
jõustumisel, surma korral, uue VP ametisse astumisega, PS § 83 lg 1 kestev võimetus !? Kas ka § 80, mille kohaselt valitakse VP viieks aastaks. Mis saab siis kui presidenti ei õnnestu valida? kas vana president jääb ametisse? Kas VP volituste täitjaks saab Riigikogu esimees ja vana VP lahkub ametist? VIII § 50 VP funktsioonid ja pädevused Funktsioonid: - Lilleneiu ehk integreeriv ja esindav funktsioon - Poliitiline reserv ehk võib anda teatud tingimustel seaduseid, teeb ettepanekuid personali otsuste tegemisel, teeb ettepaneku RK esimehe valimisel, riigikaitse kõrgeim juht, peale valimisi teeb ettepaneku peaministri kandidaadile valitsuse koostamiseks jms - Riiginotar ehk õiguslik reserv ehk seaduste väljakuulutamine, võtab suursaadikuid vastu jms Pädevused:
annaabi.ee 
