Timea Karkissi võluv näitus "Mosaiigimaagia" Sissejuhatus Käisin Raegaleriis vaatamas ungari kunstniku Timea Karkissi näitust "Mosaiigimaagia". Peale minu olid seal veel mõned inimesed. Näitus oli väga huvitav, sest millal veel saab näha näitust just mosaiigist. Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik kivid murrab naine ise ja liidab mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Aastate jooksul on ka kunstnikul välja kujunenud oma ainulaadne stiil. Kombineeritud on erinevaid mosaiigi ladumise meetodeid, tehnikaid ja stiile viimase aja moe- ja disainivoolu jä...
Ado Lill Tüdruk, naine Selles näituses on välja pandud 18 tööd, millel on kujutatud naisfiguurt erinevates poosides. Pildid on aastatest 2006-2009. Näituse tutuvustes on kirjutatud, et tema looming ei ole surnud või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud. Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, h...
Näitus Lillede teemal Külastasin vaatamas klassiga 2. aprillil Kumus näitust nimega ,, Floramaania Lillemotiive renessansiajast tänapäevani". Näitusele minnes sai igaüks ringikujulise kleepsu, mis oli ühtlasi piletiks. Näitusel saime näha eri ajastute töid, mis olid klassifitseeritud vastavalt teemadele. Nägime ka skulptuure, maale, videosid kui ka käsitöömeistrite valmistatud pitse ja tikandeid. Esmalt giid juhatas meid saali. Kitsal kaldteel ei kuulnud ja võib-olla ei tahtnudki kuulata paljud giidi juttu. Giidil olid vana ajastu riided seljas, ta rääkis huvitavast teosest, mis oli valmistatud meisterlikult ja lihtsalt tavalisest vetsupaberist. Selle teose juures peitus ilu lihtsuses, võib öelda ,et see meeldis isegi mulle. Pikemalt jäime peatuma kahe maali ette, millest ühel oli mees ja teisel naine lilledega. Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses. Grupp jaot...
Lugupeetud kuulajaskond, minu nimi on _____________ ja ma räägin teile teemal ,,Pimedate näitus mida see mulle õpetas?" Küsimused palun esitada pärast kõne lõppu. Külastasin hiljuti AHHAA ,,Pimedate näitust". Esialgu rääkis noor neiu meile, mida see endast kujutab, jagas laiali jalutuskepid ning seletas, kuidas neid kasutada. Kui ta rääkis, et meid ootab ees kolm erinevat ruumi, esimeses park, teises paat ja kolmandas kohvik, siis ei osanud ma ette aimatagi, et tegelik kogemus ette kujutatud kogemusest nii palju erineb. Esimesse ruumi sisenedes tundsin kõigepealt, et lähen natuke endast välja, kuna raske oli harjuda selle pilkase pimedusega ning teadmisega, et pean järgmised pool tundi vähemalt selles ringi liikuma. Taustaks oli käima pandud linnuheli, kompimise abil leidsin üles mõne puu, lille, puidust ukse ning giidi sõnul sinise jalgratta, jala all tundsin pehmet muru, kruusa ning mõnda suuremat kivi. Kusagile ol...
Näituseretsensioon ,,Vorm ja värv." Külastasin Ajamaja galeriid, kus on alates 4 jaanuarist kuni 3 aprillini Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt'i näitus ''Vorm ja värv''. Mõlemad kunstnikud on pärit Võrumaalt. Ruti Jõgi juured ulatuvad ka Kuressaarde . Ruti on lõpetanud maali eriala ja Aivar on erialalt keraamik, aga viimased aastad on ta tegelenud õlimaalidega. Mulle ei meeldi eriti sellised asjad, sest ma ei oska maale õigesti hinnata, aga vähemalt oli aru saada, et inimesed oskavad teha seda mis neile meeldib. Kuigi kahe kunstniku tööd olid koos ühel näitusel ja mõlemate tööd olid väga erinevad, sobisid nende tööd siiski omavahel kokku. Esimeste tööde autor oli Ruti Jõgi ja need olid joonistused. Esimeseks maaliks oli ''Ebamaine''. Esiplaanil oli kujutatud alasti naist, kellel oli rohkem nägu esiletoodud, kui keha. Nägu oli väga hästi välja joonistatud, kõik jooned ...
Retsensioon Seekord oli Ajamajja juba detsembrist välja pandud kolme kunstniku kunstiteosed. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Tegu on mitmekesiste meistritega, kelle paljud teosed jätavad lausa suu lahti ning tekib küsimus, kuidas nii lihtsast saab suurepärase asja. Näituse nimi oli ,,Tallinna tuul" Väljapanekut alustas Viive Väljaots, kelle lähenemisnurk maalimisele on väga omapärane. Teose nimi on ,,Niced, Veenused ja Aphrodited." Nimelt on tegu segatehnikaga, kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased. Esimesele kahele oli Viive Väljaots maalinud bokserid. Ühed olid mustad, millele olid kerge käega lille motiivid joonistatud ning ääreks pits, teised olid lillad ning kunstnik kasutas mustriks rõngaid. Lähedalt vaadates oli arusaadav, ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Art Nouveau. Alphonse Maria Mucha Mirjam Raag 12. b klass Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Art nouveau olemus........................................................................................................3 Art nouveau iseloomulikud jooned................................................................................3 Alphonse Maria Mucha..................................................................................................4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 ...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate ...
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
