Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liivakõrbed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perekonnanimiX KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimat
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes
Kõrbete tüübid Koostaja : Jane Ilves Juhendajad : Merli Palmik ja Angelika Rusika Kasutatud lingid Geograafia õpik põhikoolile (lk 4850) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim
1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning va
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon arvustus, arvamus raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suuri
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju. Nafta! Keskkonnapr
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. 2. K�
........................................ . Kontaktisik: Reelika Viitamees Tel. 6593972 Taotluse esitamise aeg E-mail: [email protected] 2012 ............... ·PROJEKTI NIMETUS: SKI Saab Ka Ilma ·PROJEKTI JUHT Ees- ja perekonnanimi: Telefon: E-post: Vanus: ·KOOL Kooli aadress: Klass: Koolipoolne juhendaja: (ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist edendavasse võrgustikku? ·PROJEKTI TEGEVUS 1. november 2012 30. aprill 2013 Projekti ajaline kestvus: Noorte sündmus toimub aprillis Tegevus oli: ·Korduv (sarnast tegevust viiakse ellu rohkem kui üks kord)
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas
väidete tõestamist. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. TIITELLEHT Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus; autori ees- ja perekonnanimi; klass; töö pealkiri; töö liik (referaat); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; töö valmimise koht ja aasta. Tallinna Rahumäe Põhikool Suitsetamise kahjulikkus REFERAAT Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Klass: 9A Tallinn 2013
Kool Koostaja ees- ja perekonnanimi 8.klass REFERAADI KOOSTAMINE Konspekt Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimiskoht- ja aeg Tiitellehe koostamine.............................................................................................. 3 Referaadi koostamine 9.01.2014 Sisukord.................................................................................................................. 3 Sissejuhatus..............................................
· Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed)
Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed) Märkus:
· Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: · Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed)
Gümnaasium) erinevatele ridadele. · töö pealkiri Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ · alapealkiri (kui on) Centered · viide töö iseloomule (uurimistöö, referaat) Koostaja ja juhendaja andmed: · koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass · juhendaja ees- ja perekonnanimi Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Right · töö valmimise koht ja aasta NB! Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! NB! Kirja kõrgus tiitellehel on 16 18 pt 6. Sisukord MS Word · Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab NB! Pealkirjad peavad olema vormistatud
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juuresti
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülg
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes
Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii
· Allajoonimist referaadis ei kasutata! · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Enne pealkirja jääb 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Kasutatud mterjal Israel, H., Prei, E. Kuidas kirjutada referaati. www.keila.edu.ee/it/download.php/file_id/218/Referaadi%20vormistamine.doc (16.09.2007) Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja nimi (kui on) Kääpa 2007 Viitamine teksti sees Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loo
Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms) Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, kool, klass, juhendaja, koostamise aeg ja koht. Tiitellehe näidis on ära toodud lisas 1. Sisukord Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). Sisukord ise jäetakse sisukorra nimekirjast välja. Näidis: SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................
Lauljate hääl oli ilus ja selge ja kõik oli ilusti kuulda.Kõik laulud õnnestusid väga hästi ja midagi halvasti ei läinud. Kõige erilisemaks tegi kontserdi see , et seal esines oma kool VKLG.Lisaks sain teada , et seal kontserdil esinesid ka mu vanema venna klassi kaaslased.Üks nendest oli kindlalt Ott Raa.Aga ma ei tea kas seal kontserdil esines kedagi meie klassist.Aga ma arvan, et ma nägin oma klassist ühte tüdrukut kelle nimi on Carmen Oroperg.MA ei tea kull kas tema perekonnanimi on õigesti kirjutatud. Selliseid kontserte võiks olla veel rohkem.Vähemalt paar korda kuus kuid see vist väsitaks nad ärä.Ettepanekud nii esinejatele kui ka korraldajatele oleks järgmine: TEHKE ROHKEM VKLG KONTSERTE!!! .Ühe kontserdi võiks teha meie linna Kubja lauluväljakul suve ajal. Kokkuvõtteks võin õelad,et Kontsert oli huvita ja meeldejääv.Sain lõpuks esimesel kontserdil ära käia ja esmamulje oli hea.Kontsert meeldis kuna
India Referaat 2009 Sissejuhatus Tegin referaadi India Vabariigi kohta. Selle riigi valisin ma sellepärast, et mind huvitas selle riigiga seonduv ning leian, et India pole tüüpiline riik. Selles riigis on palju hädasid ning ka majandsolukord pole Indas kiita. India Vabariiki valides teadsin ma, et ei pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt. Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood, taimestik-loomastik, rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), kato
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa peatükkides 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Töös kasutatud lühendid 8. Lisad nummerdatult koos pealkirjadega Kirja suurus 12pt, pealkirjade suurus on 16pt, teksti vasak ja parem veeris on 3,17cm, üla- ja alaserva kirjavana ruum on 2,5cm, reavahe on 1,5. Tiitellehe vormistamine: · Kool (tähesuurus 16) · Klass (tähesuurus 14) · Õpilase ees- ja perekonnanimi (tähesuurus 16, bold) · Töö pealkiri (tähesuurus 20, bold) · Töö liik (tähesuurus 16) · Juhendaja nimi (tähesuurus 14) · Töövormistamise koht ja aasta (tähesuurus 16) Viitamine 1. Iseseisva töö kirjutamisel viidatakse korrektselt kõigile töö koostamisel kasutatud allikatele. 2. Viitama ei pea üldiselt teada olevatele andmetele. 3. Töös peab olema selgelt eristatud kellegi teise arvamus enda arvamusest
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjuta
Töö koostamise etapid Teema valik; Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; Ajakava/plaani koostamine; Andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; Töö koostamise etapid Andmetöötlus; Töö teksti kirjutamine; Töö vormistamine ja korrektuur; Töö esitlus ja kaitsmine. Töö põhiosad I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Töö põhiosad II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Töö põhiosad III Sissejuhatus sisaldab: Teema valiku põhjendust Töö eesmärgi sõnastamine Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad
uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. 9. Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus 10.Hüpotees on teaduslik oletus mille tõesust ei ole kindlaks tehtud.Töö eesmärk on 11. ei ole teada 12.Tiitelleht. Töö esimene lehekülg, millele märgitakse kooli nimi, töö pealkiri, töö liik, autori andmed (ees- ja perekonnanimi, klass), juhendaja(te) andmed (ees- ja perekonnanimi, amet), töö tegemise koht ja aasta. Sisukord-Töö osade loetelu täpsete pealkirjade ja lehekülgedega. Sisukorras on välja toodud kõik töös välja toodud peatükid koos alapeatükkidega. Kõik peatükid on nummerdatud araabia numbritega Sissejuhatus/ Eessõna - siin põhjendad oma teema valikud ja tõstatad probleemi - miks seda valdkonda just sellisel viisil on vaja uurida. Välja pead tooma oma töö
Konspektid, töölehed, arvestuslikud tööd jm on õpimappi kogutud nii, et esimesed tööd on eespool ja viimased tagapool. NB! Kui õpimapis on koos kaks või rohkem veerandit, siis aseta eelmise perioodi materjalid õpimapi lõppu. Seega algab õpimapp käesoleva - hindamisele mineva - perioodiga. Kontrolli, et erinevate õppeperioodide materjalid ei oleks segamini! Hea õpimapi esimene leht on tiitelleht. Tiitellehe kõige olulisem info on õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass. Tiitelleht võib olla käsitsi või arvutil kirjutatud. Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda. Sisu Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed, kodused tööd, arvestuslikud tööd ja nende analüüsid ning muu kraam, mida oled õppimiseks kasutanud. Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha
annaabi.ee 
