Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb? Lihtvilja moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. Jaguvili - jaguneb pesadeks. Lülivili - murdub üheseemnelisteks pesadeks. Liitvili - tekkinud ühe õie mitmest emakast (viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv). 9. Mis on megasporogenees? Emassugurakkude teke. Toimub meiootiline jagunemine. 4 hapoloidset megaspoori, millest 3 hävivad ja 1 jääb ellu ning tuum suureneb ja jaguneb 3 x mitootiliselt
Vilikond –mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Liigitamine: • Apokarpium –moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast. • Tsönokarpium –moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast. • Lihtvili –moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME
Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne
emakkonnast. Tsünokarpium evolutsiooniliselt enamarenenud tsünokarpsest (üheks emakaks kokkukasvanud) emakkonnast tekkinud vili. Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili moodustub ühest emakast. Jaguneb: Jaguvili laguneb pesadeks Lülivili murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM
18.Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Põllul kasvatatavad söödajuurviljad 1)maltsaliste sugukonda kuuluvad -suhkrupeet -poolsuhkrupeet -söödapeet Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 % 2)ristõieliste sugukonda kuuluvad -söödakaalikas -söödanaeris 3)sarikaliste sugukond -porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik) Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes, kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn.äratamine-lühiajaline idandamine ja drazeerimine. Seemned laotatakse 7-10 päeva enne külvi laiali, niisutatakse veega
Sobib hästi murusse. Võib muutuda umbrohuks. Harilik ussikeel (Echium vulgare) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Kaheaastane, ühekojaline, Sobib kuivade alade haljastuseks. enamasti puhmikutena kasvav 0,3 Kasutatakse rahvameditsiinis ja 1m kõrgune rohttaim. värvaineks. Hallikasrohelised tihedakarvalised lihtlehed. Õitseb juuniaugust. Helesinised, kellukjad õied asuvad tipmises lehistunud kobarates. Putuktolmleja. Nelja pähklikesega liitvili valmib augustis. Paljuneb seemnetega. Eelistab kuivemaid liivakaid lubjarikkaid muldi. Looduslikult niitudel, teeservadel. Kõik taime osad mürgised. Harilik varsakabi (Caltha palustris) Sugukond: tulikalised (Ranunculaceae) Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline 1540cm kõrgune rohttaim. Läikivad tumerohelised sõrmjad lihtlehed. Õitseb 22,5 nädalat aprill/mai. Vahel teist korda august/september. Läikivad kollased kahesugulised Click to edit Master text styles
tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Tugikultuur peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27
2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet
Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Mulda sattunud liitviljast tekib 1 5 idu. 1000 liitvilja mass 14 20 g. Idanevus säilib 4 5 aastat Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
toodetakse palmiveini ja -viina (arrak) ja palmisuhkrut o Calamus rotang Rotangpalm liaanitaolistest vartest (võib kasvada kuni 300m pikaks) tehakse punutud mööblit. Selts Poales kõrreliselaadsed Tuultolmlejad, väikesed redutseerunud õied keerulistes õisikutes Sug. Bromeliaceae bromeelialised o Ananas comosus - ananass (koguvili = liitvili = terve õisik) Viljad sisaldavad bromeliini valgulagundavat ensüümi, mis soodustab seedimist (ideaalne magustoit) Sug.Typhaceae - hundinuialised o 2 perekonda, 30 liiki Kosmopoliitse levikuga Kiudained Noored võrsed ja tärkliserikas risoom on söödavad Typha latifolia laialehine hundinui Sug.Sparganiaceae - jõgitakjalised o Per Sparganium jõgitakjas
puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado). Puuviljad ja marjad Puuvili on ajalooliselt kujunenud mõiste, mis ei ole piiritletav üheste botaaniliste mõistete kaudu. Kõige olulisem on, et vili, koguvili, liitvili või vilikond on värskelt söödav ja enamasti ka mahlakas (pähklite puhul kuiv) ja taim on mitmeaastane. Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9) Puuviljad on väga tähtis toit ning nüüdisaja maailmakaubanduses on neil eriti suur osakaal. On arvutatud, et kolmekümnest kõige tähtsamast toidutaimest seitse on puuviljad. Puuviljade mitmekesisus on erakordselt suur. Paljud neist on siiani kultuurviljelusse viimata. (Kalju,K. 2007:9)
bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised lõikheinalised kõrrelised Sugukond bromeelialised - Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp- ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar Toataimed Ananass Ananas comosus Liitvili Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad lehekaenaldes, alumised emasõitega, ülemised isasõitega Õiekate 3-6 nahkjat lehekest või puudub Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3 Vili – pähkel või luuvili Sugukond hundinuialised – Typhaceae Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Aafrikas
2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse
2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks.
· Haigete mugulate temperatuur 2...3 °C Ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Eriti oluline kartulitoodete valmistamisel: · <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10...18 °C Väheneb suhkrute sisaldus mugulates Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras
Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Sugukond bromeelialised Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar. Toataimed. Ananass Ananas comosus. liitvili Sugukond loalised Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad.Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral Eestis l uga ( Juncus ), 19 liiki ja piiphein ( Luzula ), 6 liiki Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed
Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta. Vilikond – mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Viljade liigitus • Apokarpium – moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast • Tsönokarpium – moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund
annaabi.ee 
