1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6
SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus lihts. tagatiibu. Kaks suurt Tagatiivad hüppejalga, lehvikutaolised, Pikatundlaliste puhkeolekus helitekitamise
1. 2. 8. Mis on vähikatk ja kuidas saab inimene selle levikut vältida? 9. Koosta neljalüliline toiduahel, mille üheks lüliks on jõevähk. B 1. Nimeta kolm lülijalgsete tähtsamat rühma. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähil koosnevadlülidest a) keha ja jäsemed. b) ainult jäsemed. c) keha, jäsemed ja kõik kehajätked. 2. Vähid hingavad a) lõpustega. b) kopsudega. c) kogu keha pinnaga. 3. Vähi peas on a) kaks lihtsilma. b) kaks liitsilma. c) kaks liitsilma ja tundlad. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Sõrad tagakeha ujujalad hingamine lõpused toidu haaramine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Pearindmik, tagakeha, saba, uim._______________________________________________ __________________________________________________________________________ suuava, magu, maohambad, rohelised näärmed
puudub puudub röövtoidulised ja taimtoidulised röövtoidulised eneseköndistus ei kaitse rohutirts ,heinaristikas jõepäevik, tuttpäevik Jalad on pikad ja Kiililised Täilised peenikesed ning 57 liiki 14 liiki taandarenenud koosnevad puusast, 2 liitsilma, 3 täpikujulist lihtsilma täppideks pöörlast, reiest, haukamistüüpi säärest ja lülilisest, kohastunud peremehe naha läbitorkamiseks 3-7 lülilised lühikesed harjasjad küünistega 3-5 lülilisedhästi suudavad varustatud käpast. karvadesse kinnituda puudub tiivaliiges puuduvad vaegmoone vaegmoone
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule
ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarvakesed kogu kehal
· Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad.
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate
mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul imetakse õhk sisse rindmiku kahe esimese paari õhuavade kaudu Mesilaste närvisüsteem jaguneb kolmeks: kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis
· Lõugadest tahapoole jäävad 5 paari käimise jalgu, millest esimesed on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. · Tagakehale kinnituvad ujujalad. · Viimane jalapaar moodustab koos tipulüliga uime. · Vähk liigub pea ees, ujub aga tagurpidi. Jõevähi ehitus (3) Jõevähi elundkonnad (1) · Närvisüsteem - olulisel kohal on kompimis- ja haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete
Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või puududa. Liblikalised 2 200 liiki 3 täppsilma Kiletiivalised 700 liiki paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kahetiivalised 2200-4500 liiki Liitsilmad on suhteliselt suured.
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega.
Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja
helenduselund, isaste ligi meelitamiseks. · Kahjurid osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast. · N. nahanäkk, toonesepp, kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad.
Eestis ~700 liiki Tsikaadid. 15. O. Thysanoptera – ripstiivalised Eestis 38 (150) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 14 mm Tiivad pikad/kitsad, äärtel pikkade karvadega (mõni liik tiivutu). ELUVIIS/KOHT Toituvad taimemahladest, mõni röövtoiduline; areng väga kiire. Holometabola – täismoondega (seltsid 16-26) Holometabola – täismoondega (= Endopterygota – sisetiibsed) 16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm Sale; pikk eesrindmik; 2 liitsilma + 3 lihtsilma; lendavad halvasti; emastel pikk muneti ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm Vastsed sarnanevad mardikavastsetega, kuid lõugkobijad puuduvad alati; vastsetel esineb
Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab, hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud, trahheed. Erituselundid: eritustorukesed. Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel. Välisehitus: pea, rindmik, tagakeha, kolm lihtsilma, kaks liitsilma, kuus jalga. Tähtsamad meeleelundid: kuulmiselund, suised, tundlad. Toit ja toitumine: lehetükke, hammustab ja neelab alla. Hingamiselundid: trahheed, trahheoodid. Erituselundid: malpinghi sooned. Ämblikud lõugkobijad lõugtundlad pearindmik neli paari jalgu
mesilased. Buttel Reepen jaotab kodumesilased kahte liiki: · Aafrika mesilased, näiteks tumedat värvi Madagaskari mesilane ja kirju Egiptuse mesilane · Euroopa mesilane 9 (Mäekala, 1924) Kehaehitus Mesilase keha koosneb kolmest omavahel ühendatud osast: pea, rindmik ja tagakeha. Mesilase mõlemal pool pead asuvad kaks suurt liitsilma ja laubal kolm väikest lihtsilma. Pea eesosale kinnitub paar lülilisi tundlaid. Tundlad koosnevad lülidest, mis on omavahel ühendatud kilega ning võimaldavad vaba liikumist. Tundlad on põhiliselt kompamis- ja haistmiselundid. Suuava ümber asuvad suised, ülahuul, üla- ja alalõuad ning alahuul. Rindmik koosneb neljast jäigalt ühendatud lülist, mida nimetatakse segmentideks. Rindmik koosneb kahest poolest, selja- ja kõhulooge ning need on ühendatud külgedel
Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi).
Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal. Koorikloomad-keha katab kitiin- ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid-haistmine, kompimine, ümber suu 3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu, neist esimene paar sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim. Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa-pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole
kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse
aerjalalised), keldrikakand Elukoht: mage või soolane vesi, ka maismaal (keldrikakand). Liikuvus: Liiguvad vabalt / liikumatud (tõruvähid) Hingamine: lõpustega , ka maismaal elavad Suurus: 0.1mm - 4 m Keha: kolm piirkonda: pea, rindmik, tagakeha. Pea ja rindmik kokku kasvanud, katab kilp Tundlad: 2 paari Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks Silmad: 2 liitsilma (mosaiikne nägemine) Kasvamine: kestumine (kooriku vahetamine, see ei veni. kui jääb väikseks, laseb maha, siis kasvamine kiireneb. Kestub mitu korda eluea jooksul) Elu pikkus: 3 kuud (vesikirp) -20 aastat (jõevähk) Tõruvähid ÄMBLIKUD Esindajad: vesiämblik, skorpionid, lestad, puugid, koibikud. Ämblikud on röövloomad. Hingamine: Ämblikel on raamatkopsud.
kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse
on saleda kehaga ja pikkade jalgadega. Isased sääsed toituvad õienektarist. Emased sääsed imevad verd. Sääskedel on õhuke kitiinkest ja seetõttu nad liiguvad ringi enamasti öösel, kuna päike kuivatab neid. Suuremaid verd imevaid sääski nimetatakse pistesääskedeks. Surusääsed on putukad, kes imevad ainult nektarit. Sääsed ja kärbsed on enamasti parasiitsed. 2) Kiletiivalised on putukad, kellel on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Neil on 2 liitsilma ja lihtsilmad. Kõrgelt arenenud liikidel nagu mesilastel ja herilastel on astlad, neid nimetatakse astlalisteks. Osad kiletiivalistest on karvkattega. Nad elavad koos suurte peredena. Kõikidel on pesas oma ülesanne. Kiletiivalised on näiteks sipelgad, kelle pesas on ka tööjaotus. Sipelgapesa saab alguse ühest emasest. Kiletiivalised jagunevad kolmeks: lehevaablased, munetilised ja astlalised (mesilased, herilased).
ja 9. sterniidi vahel; esineb muneti. Isaste suguelundid 9. tagakehalülis ja on liigispetsiifilise ehitusega. Eestis leitud pisut üle 500 liigi. Selts: Lutikalised (Heteroptera) Pikkus 0,1-11,5cm. Vaegmoondega. Värvus varieerub liigiti. Keha dorsoventraalselt laienenud (esineb ka ümaraid ja kepikujulisi vorme). Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästi arenenud liitsilma; nende vahel 2-3 lihtsilma. Suised pistmis- imemistüüpi, muundunud nokaks. Nokk 3-4 lüliline; saab alguse pea esiservast ja on rindmikuga kokku kasvanud. Noka põhiosaks on väljaveninud alahuul, mille renjal sisepinnal paiknevad
varju, erituselundiks üks neer, avatud vereringega, järglased arenevad mullas, enamik elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. · Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on lõugkobijad, avatud vereringe, hingab raamatkopsudega ja trahheedega, saak püütakse püünisvõrguga, sööb ainult vedelat toitu, lahksugulised, kehasisene viljastumine ja otsene areng. · Putuka tunnused- kuus jalga, külgedelt kokku surutud, palju lülisid, keha katab kitiinkest, hapnikku nende veri ei transpordi, hingab trahheedega, avatud vereringe, lahksugulised ja arenevad vaegmoondega. 17
annaabi.ee 
