Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma Üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga VÕI. Lihtne välistav jaatav moodus Liitne välistav jaatav moodus Lihtne välistav eitav moodus Liitne välistav eitav moodus
5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda. Monaad ei teki, ega sure looduslikult, monaadid erinevad üksteisest oma sisemuse poolest. On tuum. 3.Keha- on kui mass, mille keskmeks on monaad. Monaad on kehaga ideaalses ühenduses ja kontrollib keha. Monaad organiseerib kõike, tajub kõike ja anna seljuhul kehale vastava tegevuse. Ilma kehata ei oleks monaadi, ilma monaadita oleks kui käntsakas liha. 4
mõteldav, on ta aga harjunud kartma ja vihkama. Sokratese arvates aheldatakse sellised hinged näiteks eesliteks. Kas hing võib hävida, sest ta on mingit viisi harmoonia, hing aga kulutab ära palju kehasid ja sureb ka ise lõpuks? Harmoonia on kokkupandud asi, hing aga on harmoonia, mis tekib pingule tõmmatud kehast. Kuna harmoonia ei teki enne kui need osad millest ta on kokku pandud. Hinged aga on olemas enne keha sündi, seepärast ei saa nad olla harmooniad. Liitne asi nagu ka harmoonia peab olema nagu need, millest ta koosneb. Harmoonia ei saa seetõttu juhtida neid, millest ta koosneb, vaid peab neile järgnema ning ei tee midagi vastupidiselt oma osadele. Kui häälestada rohkem ja täielikumalt, siis oleks harmoonia täielikum ning suurem, kui vähem ja mitte nii täielikult, siis väiksem ning vähemtäielik. Kui see kehtib ka hingele, siis üks hing oleks täielikum ja suurem kui teine. Hinges olev voorus peaks siis olema teine
Vee s sisalduv hapnik eraldu b se eju ur e s keskkon d a. Kui CO2 reduts e e ri mi s e produktiks on sahhariid (CH2O), on fotosünte e s kirjeldatav võrrandiga CO 2 +2H 2 O+valgu s e n e r gia (CH 2 O) +O 2 +H 2 O Kui lõpp produktiks on glükoo s, siis 6CO 2 +12H 2 O+valgu s e n e r gia C 6 H 12 O6+6 O 2 +6H 2 O Fotosünte e si staadiu mid ja faasid Valgu s e n e r gia transform e e r u min e fotosünte e si s ke e miliste side m et e en ergiaks on liitne prots e s s , milles osalev ad mitme s u g u s e d füüsikalis e d, fotoke e m ilis e d ja bioke e m ilis e d reaktsioonid. Fotosünte e si s osalev at e reaktsioonid e valgu s e st sõltuvu s e alus el eristataks e fotosünte e si valgu s staa diu mi ja pim e sta a diu mi. Fotosünte e si valgu s staa diu mi mo od u stavad reaktsioonid, mis sõltuvad vähe temp er atuurist. Siia kuuluvad valgu skvan di neeldu mi s e g a ja en er gia migratsioonig a
6. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee.Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Nähtav maailm: Meeltega tabatav, Näivus, paistvus, Tekkimine, hävimine, muutumine, Ajaline, Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav, Nähtuste paljusus ja individuaalsus, Ebatäiuslikkus. Ideede, olemuste maailm:Mõistusega tabatav, Tegelik, tõeline, tõevaldkond, Tekkimatu, hävimatu, muutumatu, Igavene, ajatu, Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne, Ühtne, universaalne, Täiuslikkus, Normatiivsus. 7. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Ükski põhjus ei saa esineda teistest eraldi
logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka.
1pr.k.imaginaire - kujutletav. Nimetuse imaginaire võttis tarvitusele prantsuse matemaatik Nad on olemas vaid siis, kui võrrandi ax2 + bx + c = 0 diskriminant on kas positiivne Rene Descartes 1637.a. või null (s.t. D = b2 - 4ac 0). Esimesel juhul on võrrandil kaks erinevat reaalarvulist 2Sõna "kompleksne" tähendab eesti keeles "liitne"; selle nimetuse andis arvudele lahendit, teisel juhul on lahendid võrdsed. a + bi esmakordselt saksa matemaatik Gauss (1777-1855). Missugused on aga ruutvõrrandi lahendid siis, kui võrrandi diskriminant on Kompleksarvude korrutamine ja jagamine negatiivne ? Vaatleme mõnda näidet. Korrutame arvud a + bi ja c + di
Nähtumuste maailm Asjade iseendast, olemuste maailm Meeltega tabatav Mõistusega tabatav Näivus, paistvus, ebaehtsus Tegelik, tõeline, tõevaldkond Tekkimine, hävimine, muutumine Tekkimatu, hävimatu, muutumatu Ajaline Igavene, ajatu Ruumilis-kehaline, liitne, jagatav Ruumiliste karakteristikuteta, lihtne Nähtuste paljusus ja individuaalsus Ühtne, universaalne Ebatäiuslikkus Täiuslikkus, puhas olemine Normatiivsus Niisiis on Platoni järgi olevas kaks erinevat aspekti. Nende karakteristikud on, nagu eelpool toodud tabelist nähtub, vastandlikud. Seda Platoni õpetuse osa on tavaks
Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Ideede tunnetamine
Metafüüsikas ka ei kahelnud, lihtsalt ei rahuldunud kirjeldamisega. Filosoofias tähtis ainult üks küsimus: mis on inimene? 24. Kant puhta mõistuse antinoomiatest. Antinoomiad lähtuvad kosmoloogilistest ideedest. Kui ARU väljub tunnetuse raamidest, siis selgub, et on võimalik tõestada vastukäivaid teese. 1.tees: Maailmal on piir ajas ja ruumis. Antitees: maailm on ajas ja ruumis lõpmatu. 2.tees: Kõik maailmas on lihtne. Pole midagi lihtsat, kõik on liitne. 3.tees: Maailmas on vabadus. Pole mingit vabadust, kõik on loodus. 4.tees: Maailma põhjustereas on mingi paratamatu olemus. Pole midagi paratamatut, kõik on juhuslik. Põhjus: kuna me peame kogemuse jaoks kehtivaid seoseprintsiipe kehtivaks ka asjade jaoks iseeneses sellest vasturääkivus. (Kanname kogemuse Ding an sich) 25. Kant filosoofia (metafüüsika) ja (täppis)teaduse vahekorrast. Hume ei ole olemas metafüüsikat.
Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele vasturääkivad kategooriad on siin lihtsus ja keerukus. 3. paar: tees: maailmas on kõik juhuslik; antitees: ei ole midagi juhuslikku, vaid kõik on loodus (NB! Kanti jaoks loodus = paratamatus). Teineteisele vastandlikud kategooriad on siin juhuslikkus ja paratamatus. 4. paar: tees: maailma põhjuste reas on olemas mingi paratamatu olemus; antitees: pole mingit paratamatust, kõik on vabadus. Teineteisele vastandlikud kategooriad on siin paratamatus ja vabadus
ühe tüve baasil). 4.meessugu, meessõber, meesõpetaja, meeste-jalgratas... (liitsõnad ühe täiendsõna baasil). 1-3 on lihtsõnad, vastandudes viimasele, liitsõnade klassile. 3) Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis
Terminite neljandamise puhul tuuakse eraldi esile viga, mille nimi on kahemõtteline kesktermin (fallacy of ambiguous middle). See on viga, mille puhul on kesktermin kahetähenduslikkuse tõttu kummaski eelduses erinev, nt „Iga kala elab vees, mõni sõna on „kala”, järelikult elab mõni sõna vees”. Esimeses eelduses väljendab termin kala objekti, teises eelduses sõna. Kolme termini reegli rakendamisel on kõige suuremaks raskuseks asjaolu, et iga süllogismi termin võib olla liitne, mitmest terminist moodustatud termin, nt „kõrgel õhus lendav must lind”. 2. Kesktermin peab olema piiritletud (täismahus) vähemalt ühes eelduses (kesktermini reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse kesktermini veaks (fallacy of the undistributed middle). 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses (äärmise termini reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse termini lubamatuks laiendamiseks (illicit process).
Terminite neljandamise puhul tuuakse eraldi esile viga, mille nimi on kahemõtteline kesktermin (fallacy of ambiguous middle). See on viga, mille puhul on kesktermin kahetähenduslikkuse tõttu kummaski eelduses erinev, nt ,,Iga kala elab vees, mõni sõna on ,,kala", järelikult elab mõni sõna vees". Esimeses eelduses väljendab termin kala objekti, teises eelduses sõna. Kolme termini reegli rakendamisel on kõige suuremaks raskuseks asjaolu, et iga süllogismi termin võib olla liitne, mitmest terminist moodustatud termin, nt ,,kõrgel õhus lendav must lind". 2. Kesktermin peab olema piiritletud (täismahus) vähemalt ühes eelduses (kesktermini reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse kesktermini veaks (fallacy of the undistributed middle). 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses (äärmise termini reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse termini lubamatuks laiendamiseks (illicit process)
kuna newsgroup sisaldab mitut uudist, siis see peaks olema uudis- tegrupp, mitte uudisegrupp. Traditsiooniliselt on siiski valdav ainsus (tikutoosis on mitu tikku), kuigi leidub üksikuid erandeid nagu lastearst või toiduainetetööstus. Liitsetest deverbaalsubstantiividest verbide moodustamine Liitsõnade teema lõpuks üks päris spetsiifiline teooria ja praktika vastuolu juhtum: kui võtta verb krohvima, tuletada sellest nimisõna krohvimine ja sellest omakorda teha liitsõna (liitne deverbaalsubs- tantiiv) kuivkrohvimine, siis on esialgu kõik korras. Korpustes aga leidub ka sellistest omakorda moodustatud verbe nagu kuivkrohvi- ma, mille võimalikkust on Henn Saari (1999) pidanud eesti keele 144 Terminoloogia rikkuseks. Terminiarutelude kogemus näitab aga, et niisuguseid verbe (taustsalvestama, automaatarhiivima vms) võõristatakse, kuna nad on „kabinetivaikuses pastakast välja imetud”
annaabi.ee 
