sõbrad. Puudu oli vaid teine südamepool. Varem temale ei valmistanud see suurt muret, kuid nähes oma sõpru ja tuttavaid abielluma ja peret loomas, hakkas Juhani hing valutama. Ta otsustas, et aeg on tegutseda ning ta alustas naise otsimist. Mitmed aastad otsimist olid tulutult, Juhan lihtsalt ei leidnud kedagi sellist, kellele ta võiks oma muresid kurta ja ühiseid rõõme jagada. Ühel päeval läks ta oma parima sõbranna Liisiga lõunat sööma ning kurtes talle oma muresid mõistis Juhan, et tema teine pool on tegelikult terve see aeg tema kõrval olnud. Peale seda lõunasööki algaski Juhani ja Liisi muinasjutulise armastuse teekond, mis kestab tänase päevani.
Järsku kuulsid nad metsast hääli.Need oli sookollid. Hilda ja Toomas põgenesid nende eest, ühekorra isegi lasi Madjak nende poole aga pihta ei saanud.Kui nad lõpuks suure ringiga Hilda soomajakesse jõudsid olid nad ennem jõudnud ning Hilda läks tuppa ja Toomas peitis end ära. Kui mehed jõudsid ja tuppa läksid hakkas Toomas Viimsi poole astuma. Tee peal tuli Madjak talle vastu ning ütles,et too ei käiks enam Hildaga. Pidu Viimased paar päeva on Toomas Liisiga klatsinud ega pole jõudnud soomajja kuid teda paneb ka imestama,et Metskass pole ise ka sinna tulnud,ise tahtis nii kangesti,et teda maalitakse. Pühapäeva õhtul läksid Toomas,Liis ja Juhan Sõrru seltsimajja etendust vaatama. Juhan näitas Toomasele seltsimaja ning ennem etendust silmas Toomas Metskassi.Ta ostis tüdrukule pileti ning kui Jannu tuli andis too talle ka pileti kuid pidi ruttu tagasi kiirustama.Kui Madjak ja Jakup sinna
Siis tema sai vähemalt oma soovid ära täita. Samal ajal Rebekka ja Liia läksid tänava peale raha korjama. Liis ostis ühest poest ühe odava suupilli ja mängis seda, Rebekka laulis inglise ja eesti keeles. Nad said kokku vähemalt nii palju raha, et said endale süüa osta. Liis kohtab ühte poissi, kelle nimi on Karl, aga Karliga ei lähe nii nagu Liis lootis. Liis eksib ära Karli juurest põgenedes ja küsib ühe vanainimese käest teed. Paraku see mees saab Liisiga rääkides infarkti. Liis jookseb minema ja vaatab eemalt, kuidas vanainimesele kiirabi kutsutakse. Liis kohtub taas ühe poisiga, kes kutsus neid kõiki kolme kinno, aga kuna Rebekka jäi haigeks ei saanud nad keegi minna. Viimasel päeval hakkab neid jälitama üks asotsiaal. Kui nad lähevad rongiga lennujaama, saavad nad peaaegu trahvi. Sest nad on vales vagunis. Lennujaamas nad leiavad ühe eksinud poisi ja teised lennujaama külastajad arvavad, et nad on lapseröövijad
ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel oli ilus lauluhääl ja õrn jume. Tal oli hea tervis ja ta oli väga julge, käis hobustega askeldamas ja meeldis kõigile. Anna jäi suurema õe varju ja ta on öelnud, et: ,,Mina tema vastu ei saa: ei saa tema viisi ratsa sõita, ega püsti hobuse seljas seista, kardan, olen va toss". 19. sajandi Eestimaal oli üldiselt kehv lugu tütarlaste koolitamisega. Pataste mõisas avati ettevalmistava õppekavaga erakool, kuhu Liisi ja Anna õppima läksid. Lisaks õppimisele
vaadata. Katile tuli külla Juhan, kes palus ulualust, kuna tema koju oli tulnud mingi 10 -aastane tüdruk ,kellele ta pidavat meeldima. Kati kutsus Juhani tuppa,et koos diivanil multikaid vaadata. Nad rääkisid pikalt kõigest ning otsustasid magama minna. Kati ei saanud und. Ta haaras suitsupaki ja läks rõdule suitsu tegema. Juhan läks talle järele. Nende vahel hakkas midagi tekkima. Kool oli lõppenud ning kätte oli jõudnud juuli. Pärnus toimus üks pidu, kuhu Kati koos Liisiga läks. Katil hakkas seal igav ning ta otsis tegevust. Üks poiss andis Katile mingi tableti ning ta muutus uimaseks. Ta hakkas väljapääsu poole minema, kuid Markus haaras ta käsivarrest kinni ning viis ta ülakorrusele. Markus vägistas ta. Kati jooksis minema, istus murule ja nuttis. Umbes tunni aja pärast märkas ta Juhanit ühe blondi tüdrukuga suudlemas. Juhan nägi Katit ning kutsus teda enda juurde, kuid Kati jooksis kaugele metsa. Juhan jooksis talle järele. Kati
Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju. Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit.
Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks
Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit, otsides õigust aga rakendada seda ei suuda. Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et pärast seda kui Pearu oli Andresele kõrtsis öelnud, et Liisi on lits, andis Andres talle viinapitsiga vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna.(Mari kaitses Liisit, Andres oli põikpäine ja nii ka Liisi) XXXVI
Kuid ega selleks korraks ei olnud surm Vargamäelt kadunud. Nüüd vaevas lapsi haigus, mis lõppes surmaga. Haigeks jäid Oru, Hundipalu, Ämmasoo ja Rava lapsed. Ühel päeval maeti korraga 8 last. Vargamäel suri Andrese tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Aeg möödus ja lapsed kasvasid aina täiskavanumaks, aeg oli nii kaugel et lapsed armusid juba ja nii juhtus ka Liisiga, kes oli Andrese tütar, ja Joosepiga, kes oli Pearu poeg. Kuid ega vihavaenlased ei saa ju lubada et nende järglased suhtlevad omavahel ning seetõttu suhtlesidki Joosep ja Liis salaja, sellest teadis ainult Mari, kuna tema oli alati laste poolel. Tõde oli see, et Vargamäel poleks need kaks noort õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painasid minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid, kuid
poja Joosepiga, alguses oldi selle vastu. Liisi mõtles välja, et ainuke võimalus on rasedaks jääda, ning see ka juhtus. Andres viskas Liisi välja, ning too elas saunatädi juures ja Joosep käis seal kosjas. Nad abiellusid ja kui see tehtud sai hakkas Andresel Liisist kahju ja käskis Maril alda talle kaasavara kaasa. Pärast Liisit ja Joosepi äraminekut Vargamäelt proovis Pearu oma poega Karlat Maretist eemal hoida, et Karla ei abielluks Liisiga. 25. Missugused olid Andrese nõudmised naisele ja Pearu omad? Andrese naine pidi olema tubli töö tegija
Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid. Kuid tunded
XXXV lk.518 Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu
Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid.
näoilme imestamisväärselt ruttu. See oli vahel apaatselt tuim, kuid võis hetk hiljem mõne meeles tärganud kauni mõtte pärast muutuda ilusaks kui kangelase oma". Tekst peegeldab taas arusaama kunstnikust kui erksa ja romantilise mõttemaailmaga inimesest. Selline teemaasetus aga tekitab küsimuse kunstniku olemuse kohta üldiselt: kes siis õigupoolest on kunstnik ja milline on tema töö eesmärk? Näiteks Oskar Lutsu jutustuses ,,Soo" ütleb Toomas vestluses Liisiga: ,,Võhikuga võrreldes on kunstnik üliinimene". Ometi kehtib arvamus ainult kunstist arusaamise kohta, seega ei saa sellest olulisi järeldusi teha. Pealegi ei pea mees kunstniku ametit niivõrd jumalikuks, et pidada arukaks Jannu soovi linna minna, ,,kus ta ööd ja päevad tahab teha tööd, et saada suureks kunstnikuks." Gustav Suits võrdleb kirjanikku maaharijaga poeet harib oma teostega inimesi nagu põllumees harib maad. Suits kirjutab luuletuses ,,Tuulemaa II": ,,Maa tuuline mul
Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe. Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning
noor Andres. XXXV Pearu kaebas Andrese pekstud koera pärast kohtusse. Kumbki mees aga võitu ega kaotust ei saavutanud, sest asi otsustati jätta nii nagu ta on. Kõrtsis ütles Pearu Andresele, et Liisi magatab tema poega. Koju sõites mõtles ta isegi hetkeks, et Joosepi ja Liisi liit oleks talle kasulik, sest Pearu pärandab oma talu Joosepile. Koju jõudnud, asus Andres asja uurima. Naine aga ei julgenud mehele sellest rääkidagi. Nüüd rääkis ta Liisiga. Liisi oli kangust täis ega loobunud Joosepist. Pearu rääkis pojale , et kui ta Liisiga abiellub, siis jääb ta talust ilma ning see läheb Karlale. Liisi jäi meelega rasedaks, sest ta lootis, et siis isa laseb tal joosepiga abielluda. Andres viskas aga hoopis tütre kodust välja. XXXVI Ema soovitas Liisil sauna elama minna. Liisi aitas saunatädil Madise eest hoolitseda. Joosep käis saunas Liisi juures kosjas. Helistati aisakelli ja lauldi. Aisakelli kuulis ka Andres, kuid ta
14 http://www.apollo.ee/product.php/0309944 15 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18504 16 http://varrak.ee/books/9/?product=25867 9 Raamat räägib Harinõmme külla metsavahi kohale vanaduspõlve veetma tulnud linnamehest Sander Karmist. Üksikuks jäänud mehe vastu hakkavad aga huvi tundma esmalt jutukad külanaised, elu saab aga hoopis uue suuna pärast tutvumist temast palju noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusõnnetuses hukkunud tütart meenutab.17 "Tuisune talv" (2006) Järg triloogia esimesele osale "Sügisvalgus". Talveperioodiks saeveski tööliseks hakanud Sander Karm üritab unustada Liis Melliku vastu tekkinud õrnu tundeid. Tuisune talv veeretab aga küla elanike teele mitmeid katsumusi.18 "Arglik kevad" (2006) Järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Lähenev kevad toob Harinõmme külla uut elu ja suhtumisi
Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama. XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla. Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski. XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi leidis, mõlemad kasvatasid Piibli tõekspidamiste järgi. Ühel õhtul tuli Oru Joosep Liisile kosja ning järgmisel päeval läksid nad õpetaja juurde nõusolekut saama. Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep
Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid. Kuid tunded
Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid. Kuid tunded
Ta mõtted viisid Ramildale ja tassi kõrvadele. XIV Indreku mõtet segas uksekell, mille avades tuli sisse üks nendest inimestest kellest härra Maurus oli hoiatanud. Nimelt Mäeberg, kes tuli härra Mauruselt raha küsima. Mäeberg oli ühe silmaga, mis tegi Indrekule talle valetamise raskeks ja Indrek hakkas temaga juttu rääkima. Kuna Indreku seltskond pakkus Mäebergile meelelahutust, siis kutsus ta Indreku endapoole, mida Indrek ka tegigi. Seal kohtus Indrek majapidajannaga Liisiga, kes aitas Mäebergil maja korras pidada. Kui Indrek oli seal mõnda aega käinud, siis pani Mäeberg tähele, et Liisile meeldib Indrek ja sellest hetkest alates ei tahtnud Mäeberg Indrekut oma majas näha. Ka Liisi antud kirja tõmbas Indrek tänaval ribadeks. Sellest ajast peale enam Mäeberg ei käinud härra Mauruse juures. XV Järgmisel päeval tehti koolis kastide kontrolli kuna asju oli kaduma läinud. Esimesena
tulistada veel Liisi kinnihoidvat tüüpi ja metsas passivat kutti. Mõlemad lasud tabavad. Kuid samal ajal hakkab Seth kullihaava pärast verest tühjaks jooksma. Seejärel tekib suur vaidlus, et kas helistada abi järgi või mitte, kuid siiski võetakse kõne 112-te. Seth toibub haiglas alles mitme päeva pärast. Samal ajal on Eestisse ka tema isa lennanud. Lõpuks on isa otsuse teinud ja tahab lahkuda koos oma pojaga, kuid Seth tahab lahkuda ka koos Liisiga ja nii see ka läheb. 1.1.2.1 Reeli Reinaus Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas ning on lõpetanud sealse gümnaasiumi. Ta on lõpetanud Tartu Tehnoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdlev rahvaluule erialal ja kaitsnud samas ka magistrikraadi. Tema loomingusse kuuluvad peale selle raamatu veel kümme raamatut. Lisaks on ta kirjutanud ka luuletusi, mis on vähemtuntud.
saaks Andres kogu Vargamäe enda käsutusse - Koju jõudes uuris ta asja naiselt ja siis ka tütrelt, Liisi teatas ka, et ei loobu Joosepist, ükskõik mida isa ka teeks - Andres käskis noortel endale koha leida, kui nad seda ei tee, siis abielluda nad ei või, Liisi aga teatas, et ei taha üldse Vargamäel elada, sest siin on halvad mälestused ja kõik on omavahel riius koguaeg - Räägiti koha pärimisest, Pearu ähvardas poega, et kui too Liisiga abiellub, siis ta talu ei saa, Joosep seda aga ei soovigi, tahab ka ära minna Vargamäelt - Liisi ei tahtnud, et isa tema ja Joosepi abielu vastu oleks, selleks mõtles, et nad võiksid kohe lapsed saada - Andrest haavas see jutt - Tütred ei käinud enam eriti pidudel, neid vaadati halvustavalt, Liisi jäigi rasedaks, lootis, et see muudab isa meelt ja ta on aktsepteerivam tema ja Joosepi suhtes, kuid isa sõimas tütre läbi
jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe selle jutu peale peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Liisi abielluks Joosepiga siis saaks nad ju ka Tagapere enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja kõigepealt Mari käest, pärast juba rääkis Liisiga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei abiellu ja kõik. Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt
Andres tahtis talle tegelikult kohe selle jutu peale peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Liisi abielluks Joosepiga siis saaks nad ju ka Tagapere 19 enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja kõigepealt Mari käest, pärast juba rääkis Liisiga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei abiellu ja kõik. Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt
tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe selle jutu peale peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Liisi abielluks Joosepiga siis saaks nad ju ka Tagapere enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja kõigepealt Mari käest, pärast juba rääkis Liisiga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei abiellu ja kõik. Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis
temale oleks tuge tarvis, mis oleks õige tugi. Ja nüüd mõtlesin ma nõnda: kui see noormees, kes annab välja ,,Tõnis Mäebergi töö ja tegemise", jah, kui seesama noormees oleks pisut Tõnis Mäebergi pärija, mis puutub sellesse majasse. Mõistate? Aga tema peaks siis õige tugi olema, saate aru? Õige! Sõrmuste ja tanudega ja muude niisuguste asjadega. Sest pole ühti, et Liisi on ehk vanem kui see eesti noormees ja kallis suguvend, ei, sest pole ühti. Liisiga pole sest ühti, seda võin ma teile kinnitada, sest tema on niisuke. Pealegi kui mõelda, et maja ja kõik, mis tema olemise sees, ühes heade üürnikkudega. Selleks ei kõlbagi iga noormees, sest igaühega Liisi juba sehvti ei pea, tema on selleks liiga karske. See peab olema õige eesti noormees, kellele Tõnis Mäeberg jätab oma majaluku ühes majaga. Minu raha aga, minu sularaha ja paberid, sest ka neid on mul, lähevad nii-öelda minu hinge ja vaimu ausambaks siia ilma,
annaabi.ee 
