Treenerikoolituse kontrolltöö Küsimused: 1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks? 2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit 3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis 4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses
Mängijad peavad oskama end kõigepealt ilma pallita vabaks mängida, siis söödu vastu võtma pöörama korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks. - Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m) - mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked, mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked - visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt. Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt. Kolmikoht
kaaslasele rünnaku jätkamiseks. Kõikde söötude puhul on oluline käte ja jalgade töö kooskõlastatud tegevus - sööduliigutus lõpeb samaaegselt jalgade sirutamisega. Sööduviisid jaotatakse kahte suurde rühma: - kahe käe söödud - rinnalt, ülalt (pea ja õla kohalt), alt ja hüpitamine - ühe käe söödud alt, ülalt (õlalt), küljelt, hüpitamine ja haaksööt. Peale selle kasutatakse ka vigursööte. Palliga mängija võib sööta paigalt, liikumiselt ja hüppelt. II. Põrgatamine Põrgatamine on korvpallis ainus palliga liikumise võimalus ja on üks tähtsamaid põhioskusi. Paigalt põrgatamise alustamiseks peab mängija seisma põlvedest kõverdatud jalgadel, õlad on natuke ette kallutatud, selg sirge, pea tõstetud, vaade ees ja palli hoitakse vöö kõrgusel keha lähedal. Sellest asendist viiakse pall põrkesse - põrgatav käsi pööratakse pallile peale , teine käsi toetab palli alt-
pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi. Võib öelda ka arvu ja kehaosa nii mitu last moodustavad grupi. (venitusharjutused kasutades palle) 3. Tunni teema: Tasakaaluharjutused liikumiselt ja madalal pingil; Tunni eesmärk: põhiliikumisoskuste arendamie- leida ja säilitada tasakaalu erinevate liikumisviiside juures Sissejuhatav osa LM (muusikaga) ,,Pingviinid ja pelikanid" muusikaga kõnd üksteise taga ees ja kõrval Kirjeldus: pingviinid on reas ruumi ühe seina ääres ja liiguvad selg ees vastasseina poole sinna jõudes pööravad ringi ja liiguvad tagasi. Üks pelikan liigub nende suhtes risti edasi-tagasi ühest
ITAALIA - MUUSIKAMAA Itaalia asub Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvaarv: 59 685 227 (seisuga 12.31.2012.) Itaalia keel on oma rütmilt ja liikumiselt laululähedane. Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt)
Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15. Joonis17. Vile peale alustavad paarilised liikumist kaitseasendis kuni keskjooneni. Siis võitlus palli pärast, kes saab palli- ründab 1x1 korvi. Harjutus 16. Joonis18. Mõte: Ründaja peab liikumiselt söödu saama ja ründama. Kaitse ülesanne on hoida külg vahel. Ründaja : - lähene kaitsele ja siis spurdi. Rütmimuutus! - proovi palli saada võimalikult korvi lähedal, et hoogu kasutades viskele minna. Kaitse : - agressiivsus! - kiire jalgade töö - proovi hoida külg vahel. Harjutus 17. Joonis19. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab äärele 2-le. Pall liigub 2-lt 3-le ja edasi 4-le. 1 jookseb üle välja ja saab 4-lt palli-viskab
Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61. Mängijad asivad neljas kolonnis 1 söödab ette spurtivale 3-le, 3 liikumiselt 6-le, 6 ette spurtivale 8-le jne. Harjutus 57. Joonis62. Mängijad asuvad neljas kolonnis, 2 söödab ette spurtivale 1-le, 1 teeb paar põrgatust ja söödab 5-le see 4-le, viimane põrgatab keskjooneni ja söödab 8-le. Harjutus 58. Joonis63. Mängija 1 teeb 2-3 põrgatust, söödab 5-le, järgneb pallile, saab 5-lt söödu tagasi jne. Harjutus 59. Joonis64. 1 söödab 2-le, see omakorda korvi alla spurtivale 1-le ja kõnnib teisele poole hüppe ringi. 1
tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde
välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15. Joonis17. Vile peale alustavad paarilised liikumist kaitseasendis kuni keskjooneni. Siis võitlus palli pärast, kes saab palli- ründab 1x1 korvi. Harjutus 16. Joonis18. Mõte: Ründaja peab liikumiselt söödu saama ja ründama. Kaitse ülesanne on hoida külg vahel. Ründaja : - lähene kaitsele ja siis spurdi. Rütmimuutus! - proovi palli saada võimalikult korvi lähedal, et hoogu kasutades viskele minna. Kaitse : - agressiivsus! - kiire jalgade töö - proovi hoida külg vahel. Harjutus 17. Joonis19. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab äärele 2-le. Pall liigub 2-lt 3-le ja edasi 4-le. 1 jookseb üle välja ja saab 4-lt palli-viskab
23. Rahaliidu olemus ja vajalikkus EMU näitel Rahaliitude eesmärgid (riskide ja kulude vähendamine): vahetuskursside muutumise risk, vahetatavuse risk, vahetuskursside kaitsmise kulud, vahetuskursside ja vahetuspiirangute infokulud, valuutaop kulud. Rahaliit aitab kontrollida inflatsiooni ja pidurdab intressimäärade tõusu, stabiliseerib rahaturge kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumisest tulenevad neg mõjud, kaotab piirangud kapitali vabalt liikumiselt euroliidus ning vähendab piiranguid arveldustel kolmandate riikidega, kaotab lisakulutused ühe Euroopa valuuta vahetamisel teise vastu. 24. Rahaliitu ohustavad tegurid Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus, liikmesriikide rahasüsteemide ja rahapoliitilise orientatsiooni erinevus, riikide majanduse erinev tase.
Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. 12.Nimeta erinevaid sööduviise Sinu vastus oli: Korvpallis jagatakse söödud kahte suurde rühma: kahe- ja ühekäesöötudeks. Sööte sooritatakse paigalt, liikumiselt ja hüppelt ning koos teiste mänguvõtetega. Viis ehk enam kasutatud söötu tänapäeva korvpallis on kahekäe-rinnaltsööt, kahekäe-põrkesööt, kahekäe-ülaltsööt, ühekäe-rinnaltsööt (ka põrkega) ja pesapallisööt. 13.Milliseid kaitseformatsioone kasutatakse korvpallimängus? Sinu vastus oli: maa-ala ning mees mehe 14.Kes on ründemängija ja kes kaitsemängija? Sinu vastus oli: Reeglina ründemängijad on keskmängija ja ääremängijad. Kaitsjad on tagamängijad. 15
Teine suund on aga rõhutatult sirgete horisontaal- ja vertikaaljoonte omalaadselt korraldatud kokkumäng. Juugendstiil kujunes arhitektuuris omapäraseks vaheastmeks, milles kasutati ära tekkima hakkava tehnilise tootmise ja uute materjalide kasutamise võimalus. Juugend oli rahvusvaheline stiililiikumine, mis 19. Ja 20. sajandi vahetusel levis kõikides Euroopa maades, kandudes ka Ameerika mandrile. Juugendi eellugu sai aga alguse Inglismaal prerafaeliitidelt ja "Arts and Crafts" liikumiselt. Juugendist sai 20. sajandil tähtsaim lähtekoht, mis rajas tee modernistlikule arhitektuurile. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias (V. Horta H. van de Velde), Prantsusmaal (H.Guimard)., Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias (A. Gaudi). Konstruktiivse juugendi esindajad Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 14 tegutsesid Inglismaal, Šotimaal (Ch.R. Mackintosh), Austrias( O. Wagner) ja Saksamaal (A. Endell, R. Riemerschmid
Seotud energia see osa mida ei saa muuta tööks: (TS) = T× S 148 Maxwelli`i deemon (Nature 1874) 149 Entroopia Tööd iseloomustab osakeste korrapärane kollektiivne liikumine, soojust aga kaootiline liikumine. Töö iseeneslikku üleminekut soojuseks võib seetõttu käsitleda molekulaarse süsteemi üleminekuna osakeste korrapäraselt liikumiselt suurema tõenäosusega korrapäratule liikumisele. Entroopiat võib vaadelda kui osakeste soojusliikumise kaootilisuse mõõtu. 150 Kokkuvõtteks Entroopia ja termodünaamika 2 seadus Iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaaluolek. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab termodünaamika 2 seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest
Ülaltsöödu vead- ranne on jäik ei võta söödust osa- tingib sõrmede vale asendi, ranne on slldul amortiseeritud, pallihoo pidurdaja, randmed abiks ka suunamisel. Pöial on ees, pallile vastu suunatud- labakäe pööramine randme taha, pöial suunata silma. Sõrmed on liiga koos või liiga lõdvad- vastavad harjutused. Palli tabamine vales kohas mitte otsmiku ees- puudulik jalgade töö, palli tabamise vale ajastamine, kasutada liikumiseks harjutusi. Palli söötmine liikumiselt altsööt käsivartega- kasutatakse ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Pallile alla liikumine et pall oleks otse keha ees, vastava lähteasendi võtmine (keharaskus viiakse madalamale st jalad kõverduvad veel rohkem) palli tabamine ja liikumishoo amortiseerumine käsivartega(küünarliigesed pingestatud, sirged ja välja pööratud, suunatakse käsivartega, vaade on pallil) pallile uue suuna ja liikumishoo andmine jalgade
market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest. EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid võrdsed asutajariikide välistollide keskmisega, edaspidi on
triivima. Mitte kantida! - Triivlaskumine keppide abil põiki. Mitte kantida! - Põikilaskumine vahelduvalt triivimisega. Selleks asendatakse laskumisel põikilaskumisasend põhiasendiga ja viiakse suusad lapiti triivima. Muuta asendit ühel laskumisel mitu korda. - Triivimisele minek põikilaskumisasendist järsul nõlval paigalt kergendusega alla. Hoiduda kantimisest! - Sama harjutus liikumiselt. - Eeltoodud harjutuste kordamine, lõpetades tegevuse suuskade sujuva kantimisega, s.o. triivpidurdusega. Triivimisoskus ei ole eesmärk omaette, vaid on ka suurepärane osavusharjutus, hea juurdeviiv harjutus pidurdamiseks ja pöörete sooritamiseks. Vajalik on nõlva tasandamine vagudest ja vallidest õppuse lõpul. Tüüpilised vead: - Triivi alustatakse jõuga, mitte kergendusega. - Sirged kanged jalad, puudulik põikilaskumisasend.
Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär 31 kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest. EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid
Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest. EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid
annaabi.ee 
