lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte
Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas
Korraldatakse ühiseid suvepeosid, erinevid üritusi. Lebedevi stuudio edukus ja ülemuse suhtumine oma töötajatesse peaks olema näidisena teistele juhtidele. Kaasaegsed organisatsioonid tihti võtavad tööle psühholooge ja saavad töötajate vaimuseisundi tähtsuse aru. Jaapani mõnedes firmades paigutatakse ülemuse kuju, et alluvad võiksid stressiga toime tulla, kasutades seda kuju nagu kummiballooni. Tähelepanelik suhtumine iga organisatsiooni liikmesse on edu pant. Tähtsad on kõik pisiasjad. Liigne 15-minutiline vaheaeg toob rohkem kasu, kui 15 lisatööminutit. Iga töötaja on elus inimene, isiksus. Ainult seda mõistades võib saada edukaks.
Vana mees Capuletti sugulane Pietro Julia amme teener Balthasar Romeo teener 6. Tüli tekkis kindlasti sellest, et loos oli kaks mõjuvõimast ja endast lugupidavat rikast suguvõsa, kellel oli vaja enda ülemvõimu alati tõestada. Tüli loomulikult süvenes kuna ühe perekonnapea tütar ei allunud vanemate käsule abielluda vanemate valitud mehega. Ja viimase tõuke andis see, et Julia oli armunud just vaenutsevate perede vastaspoole liikmesse. 7. Teose sisu oli põnev ja köitev. Selle lugemist võis lausa nautida, ning lugemise lõpetamine oli väga raske. Kahjuks pole selline sisu tänapäeva moodi, kuid selle aja kohta lugedes võis sinna justkui ära uppuda. Rolli sisse elamine oli lihtne ja mõnus. Teose mõte oli iseenesest üllas, ning tekitas sooja tunde südames. Oleks vaid tänapäevases elus rohkem sellist käitumist. Raamatut kavatsen kindlasti lugeda veel vähemalt korra läbi. 8.
sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile. 8. Milline järgnev sõna iseloomustab hoiakuid kõige üldisemalt - ei ole eelarvamus (?!? teised vabsjee ei sobi ju) Hoiak vs arvamus. Emotsionaalne vs ratsionaalne mittekognitiivne vs kognitiivne hinnang objektile vs teadmine objektist. Hoiak on uskumuste kogum mingi inimese, objekti, sündmuse või vaidlusküsimuse suhtes; ehk kestev
kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustuslik. Eriti vajalikud olid järglased vanema poja peres. Tema kindlustas perekonnanime jätkumise ja klanni altari teenindamise. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid vastuvaidlematult oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui ajutisse liikmesse. Kõik perekonnas toimuv pidi olema esivanemate kultusega kooskõlas ning ka elukaaslase valik ei sanud jääda noorte endi otsustada, selleks oli asi liiga tõsine. Eelkõige oli küsimus religioosses kohustuses, mitte isiklikus meeldivuses. Seisused Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele.
ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga – viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID.
ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID.
Kuna gradient I = a/b ja a = L tan ning b = L/cos, siis I = sin. Kinnihoidvad jõud on cb ja Ntan = HL'costan. Nihutavad jõud T = HL'sin ja W. Varutegur on siis L c + HLcos tan cos c tan F= = + HLsin + HL w sin H sin cos tan (9.22) kuna = ' + w. Võrreldes kuiva pinnasega erineb see varutegur mahukaalude suhte lisandumisega teise liikmesse. Kuna see suhe on ligikaudu 0,5, siis on tulemus juhul kui c=0, eelneva lahendusega identne. Sama ülesande saab lahendada ka vaadeldes varutegurit, kui nihketugevuse ja nihkepinge suhet lihkepinnal. Lahendus on samasugune, kui kuiva pinnase korral. Hõõrde arvestamisel tuleb kasutada nüüd ainult efektiivpinget '=-u, kus u on pooriveesurve lihkepinnal. Vastavalt joonisele 9.17 on pooriveesurve u = wHcos2. Püsivustegur on seega
Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima
vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima
· de-mitmus moodustatakse tunnusega te nõrgaastmelisest tüvest (kärbetesse, loodetes, märgetest, raietelt) · Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline, tugevaastmeline (karjeid, lõikeid, muuteid, petteid) · i-mitmus üldkasutatav (hindeis, lähteist, nähteile, tõmbeilt) · pale: palge:palet / pale:pale:palet · kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte, puhe: puhke, puhe:puhet PÕHITÜÜP LIIGE · liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse · ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole, pritse, seeme, säile, vööde) · sõnad mitu, mitu-setu, setu ja võti VORMISTIKUST: · ains part lõpp t liitub nõrgaastmelisele tüvele, millest puudub genitiivis lisandunud me või ne (juhet, keset, kümmet, mitut, mähet, rannet, solget, tõuset, õilet) · ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (jäätmesse, koolmesse, meetmesse, rekmesse)
mis halb, hea sai alati tasutud ning halb karistatud. JAAPAN Jaapani perekond oli religioosne ühendus. Vanemate austamine on väga tähtis. See oli perekonna tegevuse alussambaks. Käitumine allutati perekonnamudeli nõudmistele, seega isiksuse areng oli piiratud. Perekonnas valitses range hierarhia. Perekonna vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui pere ajutisse liikmesse. Peresisene hierarhia kujunes kasvatuse käigus loomulikuna ja suhteliselt konfliktivabalt. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA
Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava mõiste mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu. · Liigitus on liiga on liiga avar, nt: Kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks. · Liigitus on liiga kitsas, nt: Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava mõiste mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Veanäide: Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. 4. Liigutus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust soomõistest. Veanäide: Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Selle nõude vastu eksitakse ka
tan F = cos c = + (9.22) HL sin + HL w sin H sin cos tan kuna = ' + w. Võrreldes kuiva pinnasega erineb see varutegur mahukaalude suhte lisandumisega teise liikmesse. Kuna see suhe on ligikaudu 0,5, siis on tulemus juhul kui c=0, eelneva lahendusega identne. Sama ülesande saab lahendada ka vaadeldes varutegurit, kui nihketugevuse ja nihkepinge suhet lihkepinnal. Lahendus on samasugune, kui kuiva pinnase korral. Hõõrde arvestamisel tuleb kasutada nüüd ainult efektiivpinget '=-u, kus u on pooriveesurve lihkepinnal. Vastavalt joonisele 9.17 on pooriveesurve u = wHcos2 . Püsivustegur on seega
2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt Käiad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks; b) liigitus on liiga kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui
2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt Käiad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks; b) liigitus on liiga kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui