JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata. §22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. §23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. §24
ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete välja- töötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitte- riiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohu-- tuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprog- rammide ning tegevuskavade kaudu Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse korraldamine Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas
§45. Juht peab andma jalakäijale teed: 1) kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt; 2) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites; 3) tagurdades; 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites; JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §45. Juht peab andma jalakäijale teed: 5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal; 6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande; 7) tema minekul keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile või sellelt tulekul. JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §46
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on
sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil.
Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukid. *Halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu,vihm,tuisk) , tingitud ajutine olukord nähtavus alla 300 meetri .
seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja
· Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. · Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit Esmane juhtimisõigus antakse isikule, kelle varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimise õigust: A (v.a
JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS a sõiduteelt ära keerates hoovi või parklasse tuleb kõnniteel liikuv jalakäija läbi lasta. b samuti tuleb teed anda jalakäijale, kui sõidetakse hoovist või parklast välja. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS e, d ja alumine joonis ristmikul pöörde lõpetamisel tuleb alati jalakäijale teed anda. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS c tagurdamisel peab juht alati taga liikuva jalakäija läbi laskma JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Kui jalakäijad ei jõua sõiduteed ületada rohelise tulega ja neile süttib punane tuli, peavad autojuhid võimaldama jalakäijatel ohutult sõidutee ületamist vaatamata sellele, et autojuhtidele põleb juba roheline tuli ja jalakäijale punane! NB! Laiemal sõiduteel võib selline jalakäija välja ilmuda teise sõiduki varjust! JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS
ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. (7) Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit «Liiklusseaduse» §-s 30 ettenähtud tingimustel. (8) Haagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit.
See peab olema korralikult kinnitatud. · Jalgrattal peab olema: 1. Töökorras pidur ja signaalkell 2. Vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur 3. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. · Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema punane tuli. · Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, välja arvatud manöövri ajal, mis nõuavad ümberrivistumist. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijaid. · Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejaile, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldus- vahendiga seatud teisiti. LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE
" Minu koolitee oleks ohutu, kui..." Ühiskonnaõpetus. Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida. Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad, mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid, siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad.
hoiatab lisaks teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst ka sellest ,et teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive jms. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 3 Märk 222 "Peatu ja anna teed" Ristmikul, kus kõigi harude ette on pandud märk 222, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Sel juhul on juht hoiatatud märgiga 132 ,,Samaliigiliste teede ristmik". 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09
· Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses kehtestatud suurimat lubatud suurust. · Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ületab kehtestatud lubatud suurimat suurust, võib sõidukit kasutada eriloaga. SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 1. Kui sõiduki laius ületab liiklusseaduses kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole. Sellisel juhul tuleb äärmised külgpunktid ees ja taga tähistada laiveo-tunnusmärkidega ning ees valgete või kollaste ja taga punaste ääretuledega (pimeda ajal). SÕITJA- JA VEOSEVEDU
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel
6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
Kolonni ees olev täiskasvanu jälgib pidevalt, et kolonn püsiks koos ning ei liigu esimeste lastega kiiresti eest ära, jättes kolonni keskossa tühimiku. 3. Kolonni tagaosas olev täiskasvanu jälgib, et lapsed oleksid kolonnis paarikaupa. Autoteed ületades liigub kolonni tagaosas olev täiskasvanu autotee keskpaika, tõstab üles märgulipu ja jälgib, et lapsed jõuaksid ohutult teisele poole teed. 4. Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel. 3. Sõit ühistranspordis 1. Peatuses säilitada eeskujulik käitumine, vaikne kõne. Jälgida, et lapsed rühma juurest eemale ei lähe. 2
sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Asulateel võib üldjuhul sõita mistahes rajal (v.a. ühissõidukirajal). See ei kehti "C" kategooria sõidukite ja alla 40 km/h liikuvate sõidukite kohta. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Asulavälisel teel liigub punane auto Asulavälisel teel liigub punane auto liiga tee põhjendamatult vasakpoolsel sõidurajal. keskel. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
SÕIT RISTMIKEL Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijaile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgrattureile ja mopeedijuhtidele, kes ületavad seda mööda jalgrattateed. Sama kord kehtib ka reguleeritaval ristmikul, mida ületatakse foori lubava tule ajal. SÕIT RISTMIKEL Pöörates vasakule või tagasi, peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale, või on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Ülaltoodud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb
olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas määruses mujal määratud, peab juht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile. Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka tagurdades. MANÖÖVRID Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldus- vahend lubab teha ka mujalt. Must ring ristmiku keskpunkt
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 9) Autojuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv. Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud. Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus. Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust. Eiratakse meelega liikluseeskirju. Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga. 10) Jalakäija ei tohi: ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire; ületada sõiduteed asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; liikuda kiirteel; takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur.
kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud: 1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) nii, et see kahjustab teed või haljasala; 3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita; 5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
· Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Suurim kaugus sõidutee äärest asulateel parkival autol on 0,2m · Külglibisemise tekkimist kurvides võib soodustada: Rikkis amortisaatorid, Erinev rehvirõhk. · Juht on kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale ... pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites ; tagurdades. · Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatult teelt pimedasse sõitmisel.
Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmest sõidukist vastassuunavööndi kaudu MÖÖDASÕIT Kahesuunalise liiklusega sõidutee, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistusega sõidurada (a) ja (b) on möödasõidud ning need on sellisel teel ka lubatud MÖÖDASÕIT MÖÖDASÕIT Möödasõit ei ole kohustuslik manööver! Alusta möödasõitu ainult siis, kui oled absoluutselt kindel selle ohutuses! 1. Veendu, et Sinu järel sõitev juht pole alustanud möödasõitu 2
Tähelepanu nõrgenemisel ilmnevad tähelepanuvead. Tähelepanu hajutavad tugevad tundeelamused ( rõõm ,kurbus, ärritus, kannata- Matus), elav vestlus ning huvitav saade raadiost. Tugevasti juhib tähelepanu kõrvale mobiiltelefoniga rääkimine, sigareti süütamine või ka virisevad lapsed tagaistmel ( samuti müravad lapsed). Juhi pingeseisundit, mis võib tugevalt vähendada tähelepanuvõimet, põhjustavad: · väga tihe liiklus, Juhi tähelepanu vähendavad ka · teiste juhtide poolt liikluseeskirjade rikkumine, · vingugaas autos, · sagedased liiklusummikud · jutuajamine sõitjatega, · väsimus Väsimustunnuste ja unisuse ilmnemisel tuleb katkestada sõit ja teha piisav puhkepaus. Soovitatakse ka võimlemisharjutusi puhkepauside ajal.
numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid. § 183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai ja mootorsõiduk on ilma haagiseta. § 184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõuded ei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere
................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .................................... 33 AKEN 5 Tallinn kui elukeskkond. Reet Reispass ...................................................... 39
killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide väljatöötamisel Kohalikud asutused: · Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas · Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus · Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus · Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres 5
1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve, riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 5. Kus saab õppida teedeehitust (3)
Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad Ø Hoia ohutut pikivahet Ø Näe ja ole nähtav
2. Kuidas määrata eritasandiliste ristmike vajadus ? Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel ? Kanaliseerimiseks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid. 5. Millised oleks samatasandiliste ristmike projekteerimise eesmärgid ?
Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve, riikliku teeregistri ja liiklusregistri, ühistranspordi registri pidamine, õigusaktide väljatöötamine, arengukavade väljatöötamine. Asutused: Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas, Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus, Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tarus, Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres. 4. Nimeta teedeehitusettevõtteid (vähemalt 5)
väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; 3) Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; 4) Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 5) Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; 6) Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
