2) Rinnaku-rangluu liiges: Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. KERALIIGES (kolmeteljeline liiges). Abiseadeldis: liigesepindu sobitab kõhrketas. Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused, liigutusulatused Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges. Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus, mille tõttu liigeseauk süveneb. Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus, mis algab liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas.
Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje. • Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side. Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus. Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas
Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht & luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk & rinnakupide & kodarluupea ohk Liigese pinnad Lamedad, kaetud Inkongruentsed kiudkõhrega ehk ebasobivad, kaetud kiudkõhrega Liigese tüüp Amfiartroos
Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje (sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi:
Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine. Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18
Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje). 25. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. . 3 Tallinn Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub
Abiseadeldised: 1. Eesmine ja tagumine rinnaku- rangluu side 2. rangluudevaheside 3. roide-rangluuside 28. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 29
· Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta.
100. Rinnakorvi moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv). Lk 36 õpikus. Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak ehk rindluu. Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided, mis kõik kinnituvad 7.roidele, kaks viimast paari(11. Ja 12. Roidepaar) on vallasroided, nende ventraalsed otsad on vabad. 101. Õlaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Liigenduvad abaluu, liigeseauk ja õlavarreluu-pea. (mis luudest tekib õlaliiges). Liigesetüüp - keraliiges. Liikumine ümber kolme telje. Frontaal ette-taha, painutamine-sirutamine; Sagitaal külgsuundades, eemaldamine-lähendamine; Vertikaal pöörlemine. Abiseadeldised võrukujuline liigeseõõnsusemokk. 102. Küünarliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Liigesetüüp liitliiges: * õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges 3 telge.
Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb keraliigesele. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine Sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest:
niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust) Liigeseõõnsusemokk Sidemed
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine 28) Õlaliiges: -------- : -------- Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side. Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje õlavarre ette ja taha likumine 2)ümber sagitaaltelje õlavarre eemaldamine ja lähendamine 3)ümber vertikaaltelje õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon 29) Küünarliiges: --------- : ---------
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje – õlavöötme pöörlemine 28) Õlaliiges: -------- : -------- Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side. Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje – õlavarre ette ja taha likumine 2)ümber sagitaaltelje – õlavarre eemaldamine ja lähendamine 3)ümber vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon 29) Küünarliiges: --------- : ---------
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine 28) Õlaliiges: -------- : -------- Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side. Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje õlavarre ette ja taha likumine 2)ümber sagitaaltelje õlavarre eemaldamine ja lähendamine 3)ümber vertikaaltelje õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon 29) Küünarliiges: --------- : ---------
nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis) Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 29) Õlaliiges: -------- : -------- Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 30) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
Liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Liigesekihn on avar, kuid paks, seda tugevdavad arvukad sidemed. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluu liiges keraliigesele. Selles võib toimuda rangluu liikumine ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje (õlavöötme ette ja taha viimine), ümber sagitaaltelje (õlavöötme tõstmine ja langetamine) ja vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje. 28. Õlaliiges: On keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Liigesepea on väiksem kui pool kerapinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusemokk, mille tõttu liigeseõõnsus süveneb. Õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Liikumine toimub ümber kolme telje: Ümber frontaaltelje - õlavars ette-taha. Ümber sagitaaltelje - eemaldamine-lähendamine. Ümber vertikaaltelje - õlavarre pöörlemine. 29. Küünarliiges:
27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside
27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside
annaabi.ee 
