5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa.
rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6) · Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid, sotsialistid, liberaalid, rohelised jne) Parlament jagab seadusandlikku funktsiooni MN ga: · teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv) · Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika arutamisel ning liidulepingute küsimustes. · Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi, tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav parlamendi ja MN koostöö otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. · Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus · ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks
vastu tegevuskava läbirräkimiste alustamiseks NLi ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Tegevorganisatsiooniks valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam). Ülemnõukogu valimistel (märts 1990) osalesid ka punaarmee sõdurid ja sajad tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti erakorraliselt EKP juhiks tagasi (1988).
aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg, valitakse iga 5 aasta järel, saadikud koonduvad ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandlik fraktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite nõukogu vahel: otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, olemasolevate liidulepingute muutmiste, uute algatamise või rafitseerimise osas pole eruparlamendil üldse sõnaõigust. Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on
· Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament · Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel · saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule · parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus
2. nov 1978 oli Gorbatsov öelnud: NSV Liidus on rahvusküsimus lahendatud. 4. etapp 1989 1991 Rahvas valmistus tõsiselt reformideks. Gorbatsov lõi araks. Impeerium on lagunemisohus. 15. märtsil 1990 sai Gorbatsovist ka NSV Liidu presigent. Erru saadeti Gromõko. 1990. a dets lahkus Sevardnadze Rahvasaadikute kongressilt uksi paugutades . Enne seda hoiatas riiki diktatuuriohu eest. Novoogarjovo protsess. Uute liidulepingute sõlmimine. Eesti, Läti ja Leedu ei osale. 1991. a 20. aug pidi toimuma dokumentide allkirjastamine Moskvas. 19. aug 1991 puhkes vanameelsete mäss augustiputs. Kestis 19. 21. aug. 20. aug 1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks. 8. dets 1991 tulid Valgevenes Belovezjes kokku Venemaalt Jeltsin, Ukrainast Kravtsuk ja Valgevenest Suskevits ning allkirkastasid uue riikidevahelise ühenduse. Dets lõpus 1991 Alma-Atas kirjutati alla ka teiste poolt SRÜ-le,
läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras
selle laiali saata. EP valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikidea kodanike poolt otsestel valimistel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. NT Saksamaa 99 saadikut, Eestist 6. EL-i liikmesmaa kodakonduses omandaja võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine: 1)Otsuste võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2)Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Tal pole õigust välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel. 3)Mitmes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht. 4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus.
Esindab ELi rahvusvahelistes organisatsioonides (nt WTO) Haldab EL eelarvet Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Parlament · Valitakse vastavalt rahvaarvule iga 5 aasta järel · Andres Tarand, Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Toomas Savi, TunneVäldo Kelam · 2007 785 saadikut · Vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus · Jagab seadusandliku funktsiooni ministrite nõukoguga · Ei tegele liidulepingute, välis ja julgeolekupoliitikaga · Kaasotsustamismenetlus siseturu, tarbijakaitse, kultuuri ja tehnoloogia küsimustes Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa kohus · Kontrollib teisi institutsioone · Kaitseb EL kodanikku · Algatab ise kohtuasju (riikide vastu) · 27 kohtunikku 6 aastat ametis · Eestist Uno Lõhmus 9 Euroopa Liidu majanduspoliitika · Euroopa Liidu 4 vabadust:
valimistel riikide kodanike poolt. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Saksamaal valitakse 99 saadikut, Eestis 6. saadikud koonduvad ideoloogiafraktsioonide kaupa( rohelised, konservatiivid, sotsialistid). Seadusandliku võimu jagamine Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Parlamendi rollid: · otsuste vastuvõtmiseks on vaja parlamendi nõusolekut. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil sõnaõigust. · Mitmes valdkonnas on nõutud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes küsimustes( siseturg, tarbijakaitse), on nõutav nii ühe kui teise toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL aluslepingute tõlgendamiseks. Kõikidele riikidele on Kohtu otsused kohustuslikud
Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine 12 Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Sõltuvalt menetluses olevast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle. · Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. · Mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades
kohtunikku Euroopa Inimõiguste Kohus) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates
Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist.Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogueesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa,
saab üha enam õigusi seadusloomes ka Euroopa Parlament (EP). Ministrite nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister seega on ministreid 27. Oleneb millist küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika koosneb ministrite nõukogu põllumajandusministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu. Sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka sisepoliitikat näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll ministrite nõukogu tegevuses on eesistuja institutsioonil. See koht kohustab eesistuja riigi esindajaid juhtima istungeid. Eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant. Seega pool aastat on tal ka suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused kui võtta päevakorda neid küsimusi millest see riik on huvitatud. Samuti valmistab ta ette päevakava. Otsuseid võtab ministrite nõukogu vastu hääletamise teel.
Euroopa Parlament -valijaskonna esindusassamblee. Saadikute arv üle 700 -valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt (järgmised valimised Eestis 2014) -Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa, mitte riikide- erinevat riikide vasakpoolsed, parempoolsed jne. -Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle otseses tähenduses, seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel- otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. -liidulepingute muutmise,uute algatamise või ratifitseerimise osas pole parlamendil sõnaõigust - parlamendil on sõnaõigust ka „kaasotsustamismenetluses“, kui on vaja nii MN kui Euro parlamendi nõusolekut. Euroopa Kohus Kohtul on ainuõigus EL-u aluslepingute tõlgendamiseks. Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik! -> kui mõne on liikmesriigi seaduse ja EL-u õigusnormi vahel on ebakõla, peab liikmesriik vastavat seadust muutma
Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb Ministrite Nõukogu põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogu eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Selle poole aasta jooksul on tal kanda suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille
on liikmesriigi otsustada. Otsused on suunatud uksikjuhtude lahendamisele ja on adressaatidele siduvad. Soovitused ja arvamused on uldjuhul poliitilise või moraalse tähendusega. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on uldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. TsÜSi KOHTA 11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad? 4 Pandektilise susteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi:
uue riigi ülesehitamine. USA ühepoolselt kevadel 1793 tühistas liidulepingu Prantsusmaaga, mis pignestas nende suhteid. Veel enam teravnesid nad siis, kui USA hakkas suhteid klaarima GB-ga, kes oli Prantsusmaaga sõjas. 1797 - Prantsusmaa pidas kinni 300 USA laeva, mille tagajärjel katkesid diplomaatilised suhted. Sõda Prantsusmaa- Usa vahel oli lähedal, ent kui Napoleon tuli võimule, siis ta tõmbas pingeid alla. Ta nõustus 1800 läbirääkimistega ja täiel määral Prantsusmaa liidulepingute tühistamise ja uute diplomaatiliste suhte sõlmimisega vmt , idk. Uuesti tõusid pinged, kui Napoleon võttis enda kontrolli alla Hispaania(satelliitleping). See tähendas, et Prantsusmaa võttis suure Hispaania ala(Louisiana) enda kontrolli alla. See pingestas suhteid, sest USA ei tahtnud näha, et Napoleon hakkask koloniaalset impeeriumi sinna selja taha ehitama. 1803a Napoleon nõustus müüma suure ala hoopis USAle, saades selle eest 15 mlj dollarit oma Euroopa kavatsuste tarbeks
Jeltsini võidule aitas kaasa veel sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine valimiskampaania ajal. Ka massimeedia toetas teda. Jeltsini töö tulemusna NLKP võim purustati lõplikult, Keelustati partei organisaatorite tegevus ja muud sarnased ametikohad. 19.08.1991 Augusti puts - Võim läks erakorralise komitee kätte, sest Gorbatsohv olevat haigeks jäänud. Erakorralisse komiteesse kuulusid Janajev, Krjutskov, Pavlov, Pugo ja teised (kokku 7 meest). Mässu eesmärk oli uute liidulepingute sõlmimise takistamine. Erakorralione komitee hakkas Moskvasse sõjajõude kutusma. Teadmatuse tõttu, mida edasi teha jäid nad lihtsalt ootama. Kogu komitee oli putsi ajal tugevas pohmeluses. Jeltisnit toetas elitaarne eriüksus Alfa ja veel mõningad relvajõudude osad. Lisaks sellel kaitses ka rahvas pralamenti. Mäss likvideeriti 21.08.1991. August 1991 - Detsember 1992 - Venemaal praktiseeriti sokiteraapiat. Kogu võimutäius läks Jeltsinile
kuidas eesmärk saavutada on liikmesriigi otsustada. ü Otsused on suunatud üksikjuhtude lahendamisele ja on adressaatidele siduvad. ü Soovitused ja arvamused on üldjuhul poliitilise või moraalse tähendusega. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. ü Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on üldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. 59 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu toimimisleping
annaabi.ee 
