peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu
17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone
Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel.
Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest Mitte miski ei ole mõistuses, mida pole olemas meeltes Locke sünnib Inglismaal(1632-1704), oli arst ja andis nõu mitmetele tarkadele inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane). *Empirism- teadmised pärinevad kogemustest *Sündides on lapse mõistus „tabula rasa“ *Liht-ja liitideed. Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline. *Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist, jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop. Teos „Nägemise uus teooria“ *Kõige aluseks on meelte abil saadud kogemus. *Inimene ei suuda tunnetada mateeriat, seetõttu võib arvata, et mateeriat pole olemas
paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist objekti kohta, meie taju (impression) teeb sellest sisemise koopia, mida ta kutsub ideeks. Empiristlikul seisukohal on seega Locke ja Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemus)
faktide puudumise tõttu sellest teadlikuks. * Subjektivism – Tegelikkus on just see, mis läbi meie subjektiivsete väärtushinnangute paistab, et on päris. 7) Empiristlik seisukoht epistemoloogias on see, et teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. Tajude kaudu tuleb meile informatsioon. Empiristlikul positsioonil on näiteks John Locke, kes leiab, et lihtidee on põhjustatud tajude poolt, mis on saanud mõjutusi välisobjektidest ning lihtideed koos moodustavad liitideid. David Hume, samuti empiristlikul positsioonil, on arvamusel, et ideed on välisobjektide põhjustatud tajude koopiad. 8) Ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias on see, et meelelistelt kogemustelt pole võimalik tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku
Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empiristlik seisukoht epistemoloogias- teadmiseni jõutakse läbi meelelise kogemuse. Ehk siis kõige selle kaudu, mida me tajume oma meeltega ( nägemine, kuulmine, kompamine, lõhna- ja maitsetaju). Kogu meie teadmine tuleb meelte kaudu kogemusest. John Locke- olemasolevad empiirilise maailma objektid mõjutavad meie meeleorganeid põhjustades tajusid. Taju moodustab organismis ideid (1 taju=1 lihtidee), mõistus liidab teatud tajud kokku, tekivad liitideed. Kõik filosoofilised ideed on liitideed, meil pole aimu, kuidas asjad tegelikult on, meie teadmiste aparaat on ideede omavaheline sidumine ja grupeerimine. David Hume- võtame vastu empiiriliselt objektilt mingi impulsi, taju teeb sellest sisemise koopia ehk idee. Ideed võivad tuhmuda ja isegi kaduda. Hume ütleb, et me ei tea kunagi asjade juhtumise põhjusi, me oleme harjunud nägema asju teineteisele järgnevalt. Me oleme harjunud
annaabi.ee 
