3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames
väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ja rasvkoe rakkudele. Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Maksa ülesanded : · Sapi tootmine · Kolesterooli süntees · Vitamiinide varu säilitamine · Plasmavalkude süntees · Rasvade sisalduse regulatsioon · Vere punaliblede lagundamine · Kahjulike ainete lagundamine Neerude ülesanded: · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine
19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele?
glükoosi on liiga palju, seda on palju maksas) Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest(nälg) Glükoos moodustab meie toidus kõige suurema osa. Seedimisel lahundatakse tärklis(taimed) ja glükogeen(liha) glükoosiks, mis imendub verre. Veresuhkru hulga reguleerimine toimib klassikalise negatiivse tagasisige meetodil.Kui vere glükoosi sisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud Insuliini See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsiooni aminohapete sisalduse regulatsiooni plasmavalkude sünteesimisepunaste vereliblede süntees lootel kahjulike ainete lagundamine sapi tootmine
Ensüüme tuletatakse aas lõppuga. Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas=laktaas 2. HORMOONID Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID
Lasanjeplaadi-hakkliha kiht tuleb katta kastmega, eriti just võrmiseinad, kuna sealt kipub lasanje kuivama. Kihtide paigutust tuleb korrata umbes kolm korda. Viimane kiht katta ainult juustukastmega ja puistata üle riivjuustuga. Küpsetada ahjus umbes 175 C juures 30-45 minutit, kuni see on pehme. Pärast ahjust väljavõtmist lasta lasanjel umbes 15 minutit seista, sest siis on seda parem lõigata. 4. Iseloomusta süsivesikuid. Süsivesikute üöesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine.
higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Taastumine pärast füüsilist pingutust Termoneutraalne tsoon - keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, Vees 35-36 kraadi. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses
5. LIHASED TAGAVAD KEHA LIIKUMISE · Lihased on liikumiselundkonna osa, nende põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad, seega on lihaseid vaja kehaosade liigutamiseks · Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid : skeletilihased ehk vöötlihased (kinnituvad luudele), südamelihased (moodustavad südame põhimassi) ja silelihased (moodustavad siseelundite lihastiku) · Lisaks lihasrakkudele ja sidekoele on lihases veel närvid ja veresooned. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus · Lihaste ülesanded : liigutada kehaosi, anda kehale kuju, kaitsta siseelundeid, säilitada keha temperatuuri, vee ja valkude tagavaraks olemine. · Skeletilihased toimivad paarina, kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Kokku tõmbuv
ilma selleta glükolüüs seiskub. Aeroobsetes tingimustes kulgeva glükolüüsi korral kantakse elektronid NADH koosseisust mitokondriaalse hingamisahela kandjatele, ehk siis oksüdatiivne fosforüülimine regenereerib pidevalt tsütoplasmaatilise NAD+. Aeroobse glükolüüsi korral on mooli oksüdeeritava glükoosi kohta võimalik saada oluliselt rohkem ATP-d kui anaeroobsetes tingimustes. Glükolüüsi olulisus lihasrakkudele seisneb aga selles, et selles protsessis genereeritakse ATP-d ca 100x kiiremini kui oksüdatiivse fosforüülimise protsessis. Seega kasutatakse lühiajalise intensiivse pingutuse korral lihaskoe rakkudes ATP saamise eesmärgil anaeroobset glükolüüsi. Anaeroobsetes tingimustes kasvavate mikroorganismide korral kasutatakse NADH reoksüdeerimiseks fermentatsiooni ehk kääritusreaktsioone. Nendest tuntuim on pärmirakkudes toimuv kaheetapiline alkohoolne fermentatsioon.
Nt pektiin + -aas = pektinaas Laktoos + -aas = laktaas Lisaks on ajalooliselt jäänud nimetused. HORMOONID on ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesivad sisesekretsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed. Hormoonide omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt kilpnäärme hormoonid, mis mõjuvad kõigile rakkudele) või spetsiifilised (nt adrenaliin lihasrakkudele) · Toime realiseerub vahendatult läbi retseptorite (ainult kindlatele rakkudele) · Toime realiseerub enüümide kaasabil BIOLOOGIA 2010 SISENÕRENÄÄRMED 1. Ajuripats ehk hüpofüüs (kasvuhormoonid, teisi ssisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid tropiinid) 2. Käbikeha (melatoniin pigmentatsioon) 3. Kilpnääre (türoksiin ainevahetus) 4. Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin) 5
keha ja saba osas -GLÜKOOSISALDUS VERES TÕUSEB -pankreas u 100g, endokriinne AV! kude u 2g -PEPTIIDHORMOONID b-rakud -VÕIMALDAB glükoosil rakkudesse pääseda -insuliinivaeguse korral ei pääse INSULIIN -muudab veres oeva glükoosi organismi glükoos rakkudesse vaid kuhjub rakkudele (eeskätt rasva- ja lihasrakkudele) kätte veres ja eritatakse neerude saadavaks, seega langetab veresuhkrut kaudu, organism samal ajal AV! -GLÜKOOSISISALDUS VERES LANGEB “nälgib” - DIABEET 5 NEERUPEALISED - teades sümpaatilist NS, tean ka neerupealiste hormoone, töötavad sarnaselt! AV!
on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside kivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (lhendatult ATP). ATPd snteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus energiavajadus on suur, niteks lihaskiududes ja maksarakkudes. Mnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Niteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsioonivime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide mofi brillide olemasolust. KUDE Kude moodustub hesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind see
Unustada ei maksaks aga seda, et öeldu kehtib vaid liha kohta, kartulilt seevastu võtab külmkapp maitse. - Hautamiseks sobivad paljud lihad. Tavaliselt valmistatakse nii suuremaid lihatükke, kuid võib kasutada ka väiksemaid. Hautamisajaks tuleks arvestada 1 kg liha kohta 2 tundi. Tekkinud leent saab kasutada praekastme valmistamiseks 3. Iseloomusta süsivesikuid Süsivesikute ülesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 4. Kirjelda kissellide valmistamist. Kisselle valmistatakse marjadest, mahlast, puuviljadest, piimast. Marjadest ja mahlast valmistatud kissellide tihendamiseks on õigem kasutada kartulitärklist, sest maisitärklis muudab kissellid häguseks
isegi pikema nälgimise korral. Veresuhkrusisaldus tõuseb pärast sööki lühiajaliselt 120- 140 mg 100 cm³ kohta. Tagasisidemehhanismid toovad selle uuesti normaalsele tasemele umbes 2 tunni jooksul Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel. Kui glükoosi tase muutub veres liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid omab toimet eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ning rasvakoe rakkudele. Insuliin aktiviseerib 11 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo rakumembraanis asuvad transpordivalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni.
(nimetatakse ka vöötlihaskoeks) ja südamelihaskude Lihaskoed on kontraktiilsed koed, mis on võimelised kokkutõmbuma tänu müosiini ja aktiini müofilamentidele Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest Lihaskoe juures nimetatakse rakumembraani sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks ja siledapinnalist endoplasmaatilist võrgustikku sarkoplasmaatiliseks võrgustikuks Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas müoblastide liitumise tulemusel, mille käigus rakupiirid kaovad selle tulemusena moodustuvad hulgituumsed lihaskiud, kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt
energeetilist rolli mitte üksnes puhkeseisundis, vaid ka kehalisel tööl. Viimasel juhul limiteerib nende kasutusvõimalusi siiski tõsiasi, et rasvhapped on oksüdeeritavad üksnes lihaste küllaldase hapnikuga varustatuse korral st aeroobsetes tingimustes. Suurimad triglütseriidide varud organismis paiknevad nahaaluses rasvkoes ja siseelundite ümbruses olevas rasvas. Kehalisel tööl omavad siiski olulist energeetilist rolli ka suhteliselt väikesed, kuid samas kontraheeluvatele lihasrakkudele paremini kättesaadavad triglütseriidide reservid, mis paiknevad lihaskoes lihasrakkude vahel, aga ka lihaskiudude sisemuses. 2. Lipiidid energiaallikana kehalisel tööl, nende "eelised" ja "puudused" võrreldes süsivesikutega: Lipiidid energiaallikana – suur energiamahtuvus massiühiku kohta, kasutatavus üksnes aeroobsel tööl, efektiivne kasutatavus aeroobsel kehalisel tööl üksnes süsivesikute
esinevad orga- adenosiintrifosfaat (lühendatult ATP). ATPd sünteesitakse mitokondrites hapniku nellid. Müofibrillid juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus annavad lihasele energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes. kokkutõmbevõime, Mõnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Näiteks lihasrakkudele inimesele tervikuna iseloomulik kontraktsioonivõime tuleneb otseselt neile spetsiifiliste organellide aga liikumisvõime müofibrillide olemasolust. Koed koosnevad KUDE rakkudest ja rakuvaheainest. Kude moodustub ühesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende Põhilised koetüübid rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja põhi-
annaabi.ee 
